Tänavuse aasta puu tiitli pälvis üks meie kõige tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Aasta puu tiitlit on valinud Eesti Looduse toimetus 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Harilik mänd on küllap meie kõige visam puuliik: ta saab ühtviisi hakkama rabas, liivasel ja paekivisel mullal. Seetõttu hõlmabki männikute levila kolmandiku Eesti metsamaast. Kui mullaviljakuse ja niiskuse suhtes lepib mänd kõigega, siis hämaras, valguseta ei taha ta kasvada. Männikus jätkub valgust ka puude alla, nii et männikud on alati valgusküllased.

2023. aasta Eesti Looduse äsja ilmunud jaanuarinumbris tutvustab männi perekonda metsateadlane Ivar Sibul. Maailmas teatakse kuni 120 männiliiki, mis on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, lähistundrast lähistroopika ja kõrgmäestikeni. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik mänd, kuid paljusid teisi männiliike on meile sisse toodud ilu- ja pargitaimedena.

Eesti keeles on mändi eri piirkondades kutsutud mitmesuguste nimetustega. Need on väljendanud nii männipuu vanust, suurust, kasvukohta kui ka otstarvet. Eesti kirjakeeles on põhiliseks saanud „mänd“, ehkki see on „pedajast“ palju noorem männipuu nimetus. Esialgu tähendas „mänd“ toidu segamiseks kasutatud abivahendit pudrumända. Männinimetuste põnevast ajaloost kirjutab jaanuari Eesti Looduses keeleteadlane ja murdeuurija professor Karl Pajusalu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta