Jää maksimaalse ulatuse poolest võib möödunud talve Eesti merealadel lugeda soojaks, karmuselt (külmasummad) aga keskmiseks. Tavapärasest külmem periood kestis 2023. aasta novembri keskpaigast kuni 20. jaanuarini 2024.

Tänavune jäähooaeg algas võrreldes eelnenud aastatega nädala võrra varem. Juba novembri viimastel päevadel tekkisid Väinamerel ja Pärnu lahel esimesed jää algliigid. Tavapärasest madalamad olid temperatuurid novembri keskpaigast detsembri keskpaigani, mil toimus ka aktiivne jää teke. Kui 7. detsembriks oli Pärnu laht kuni Manilaiu-Võiste jooneni ja Väinameri kaetud niilasega, siis juba 13. detsembriks olid nii Väinameri kui ka Pärnu laht kaetud tiheda kuni 15 cm paksuse jääga. Samal päeval alustas Pärnu lahel tööd jäälõhkuja EVA-316. Jääpiir ulatus sadamast ca 8 meremiili (NM) Kihnu suunas.

Samal ajal tekkisid Soome lahe lõunarannikul esimesed jää algliigid. Väinameri jäätus täielikult jaanuari esimestel päevadel ja jääkatte paksus kasvas jaanuari lõpuks 30–40 cm-ni.

22. jaanuari seisuga kattis kuni 35 cm väga tihe jää Väinamere, Pärnu lahe ja ulatus Sõrve poolsaare lõunatipust Kihnuni ja sealt mere poole umbes 8 meremiili (Keskkonnaagentuuri jääkaart). Samal ajal kulges Soome lahe jääpiir Kunda pikkuskraadini ning madalaveelised lahed olid kaetud kitsa kinnisjää riba ja tiheda jääga. 

Jaanuari lõpuks muutusid jääolud Pärnu lahel väga raskeks. 15–35 cm paksune kinnisjää ja osaliselt rüsistunud jääpiir ulatus sadamast üle 20 meremiili avamere suunas. 

Veebruari kekspaigaks oli Pärnu lahes 8 meremiili laiune kinnisjää. Lõuna pool ulatus tihe jää Sorgu saar-Häädemeesteni, so 15 meremiili kaugusel Pärnu sadamast. Keerulised jääolud püsisid Pärnu lahel märtsi keskpaigani.

Soome lahel olid jääolud jaanuaris ja veebruaris kergemad. Jääpiir ei ulatunud ka aasta teise kuu keskpaigaks Tallinna meridiaanini. Küll aga kasvatas veebruari esimesel poolel saabunud külmalaine kuu keskpaigaks jää Soome lahe rannikul 10–15 cm paksuseks ja Sillamäe ning Kunda sadam vajasid jäämurdja abi. Alates 26. jaanuarist asus laevu abistama jäälõhkuja Botnica.

Soome lahel saavutas jääkate maksimaalse ulatuse 14. veebruariks, kui maksimaalne jääpiir ulatus Loksa meridiaani jooneni. Veebruari lõpul saabunud soojalaine ja lõunakaare tuuled lükkasid jää Soome rannikuvetesse, kus triivjääd jätkus märtsi keskpaigani.  

Märtsikuu esimesel poolel tekkisid Väinamere keskosas üksikud vabavee alad ja kuu lõpus oli juba vaba vesi, kuid ranniku lähedal ja lahtedes püsis jää kuni 20. märtsini.  Irbe väin oli enamuse ajast jäävaba, vaid põhjakaare tuulega oli seal jaanuari teisel poolel ja veebruari keskpaiku mõnel päeval triivjääd.

Jäähooaeg lõppes 6.04.2024, see on möödunud aastaga võrreldes nädal aega hiljem

2023/24  jäähooajal koostasime Keskkonnaagentuuris kokku 88 (+4 võrreldes 2022/23) jääkaarti ja 131 jääraportit. Jääkaart ilmus tööpäeviti, jääraport iga päev. Jää teke algas Eesti merealadel novembri lõpus, kui esimesed jää algliigid ilmutasid end Väinamere madalaveelistes lahtedes ja Pärnu lahel. Esimese jääkaardi väljastasime 29. novembril 2023 ning viimase 4. aprillil 2024. Esimene jääraport läks välja 28.novembril 2023 ja viimane 6. aprillil 2024. Jääperioodi pikkus Eesti merealadel oli seega üle nelja kuu. 26. märtsil 2024 oli lõppenud jäämurde periood nii Soome kui Liivi lahel. Pärnu lahes abistas sel hooajal laevu EVA-316, kokku 104 päeva. Soome lahel kestis jäämurde periood 60 päeva.

Igapäevaseks jääolukorra hindamiseks kasutati erinevat kaugseire infot. Eelistatud olid satelliidimõõtmised radarinstrumendiga, mida saab teostada läbi pilvede (Sentinel-1, RADARSAT). Pilvitu ilmaga on jääd võimalik tuvastada ka teiste satelliitide piltidelt (Sentinel-2, Sentinel-3, NOAA-19,-20, Suomi-NPP, Terra ja Aqua, jne). Kasuks tulid ka jäävaatlused vaatlusjaamades ning vabatahtlike poolt, mis laekusid ILM+ nutirakenduse avaneb uues vahekaardis kaudu.

Aitäh kõikidele vabatahtlikele jäävaatlejatele, kes saatsid ka sel hooajal ILM+ äpi kaudu pilte ja mõõtmisi. Saadetud vaatlused muudavad Eesti merealade jääkaardi veelgi täpsemaks. Sel aastal andsid jäävaatlustesse tänuväärse panuse: Väinamere kandist Kärdla SAR ja Joel Tammet ning Pärnu lahe piirkonnast Avo Puusepp ja Veniamin Luht. Aitäh teile!

Nii jääkaart kui ka erinevad satelliidipildid koos jäävaatlustega jõudsid Keskkonnaagentuuri jääkaardi veebirakendusele jaakaart.envir.ee avaneb uues vahekaardis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta