Peatselt avaneb mäe- ja töötleval tööstusel võimalus taotleda toetust oma tootmise säästlikumaks muutmiseks – ressursiauditite tegemiseks ja ressursse tõhusamalt kasutada võimaldavateks investeeringuteks. Ressursitõhususe arendamiseks on planeeritud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist eraldada 34,5 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtete omaosalus.

„Tootmisprotsesside täiustamine on suur väljakutse,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal. „Ressursse arukalt kasutades leiavad Eesti ettevõtted keskkonnajalajälje vähenedes häid konkurentsivõimalusi.“

Suurim osa toetusmeetmest on suunatud investeeringutele, mille tulemusel väheneb tootmises kasutatav ja üle jääv ressurss. „Oluline osa on siin innovatsioonil,“ selgitas kliimaminister. „Elektri säästmise vajalikkust oleme tunnetanud kõik ja need lahendused levivad. Ettevõtted kasutavad aga lisaks elektrienergiale ka teisi ressursse, nagu näiteks soojust, erinevaid tooraineid ja vett. Ressurssideks saab pidada ka jäätmeid ja tootmisjääke. Nende nutikaks kasutamiseks on vaja oskusteadmisi, nende jõudmiseks Eesti tööstusesse on toetus mõeldudki.“

Kavandatav toetus on jätk eelmise rahastusperioodi edukale meetmele, millega toetati 178 ettevõtet 65,2 miljoni euroga. Paranes ettevõtete teadlikkus ressursikasutusest ja säästumeetmete kasulikkusest, aga ka ka reaalne ressursikasutus. Näiteks AS Palmako võttis Kavastu liimpuittoodete tehases kasutusele innovaatilise tootmisliini, mis võimaldab kokku hoida nii puitu kui ka liimi. 

„Üldjuhul on Eestis ettevõtete teadlikkus oma ressursside kasutusest arengujärgus,“ sõnas Kliimaministeeriumi nõunik Toomas Luhse. „Peame keskenduma sellele, et ettevõtteid analüüsiksid oma tööd ning teeksid asjakohased investeeringud, muutmaks tootmist efektiivsemaks. Nii hoiame pikemas perspektiivis kokku raha ja aega ning loome sobiva pinnase ettevõtete konkurentsivõime kasvuks. Määrustes oleme kasutanud ettevõtete toetamiseks võimalikult palju lihtsustusi.“ 

Ressursiauditid ehk ressursikasutuse analüüsid näitavad, milline on ettevõtte ressursikasutuse hetkeseis, ja pakuvad välja lahendused ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Auditite tegemine on ka järgmise, ressursside kokkuhoiuks tehtavate investeeringute toetuse taotlemise eeldus. Ressursitõhususe meetme esimese taotlusvooru sihtrühm on Eesti töötlevas tööstuses ja mäetööstuses tegutsevad ettevõtted. Kavandamisel on ka teine taotlusvoor, kus lisandub toetuse taotlemise võimalus teenindussektori ettevõtetele.

Ressursiauditite läbiviimiseks on ette nähtud miljon eurot ning ressursitõhususe arendamisse 33,5 miljonit eurot toetust. Koos ettevõtete omaosalusega investeeritakse Eesti ettevõtete ressursitõhususse 103,5 miljonit eurot. 

Praegu ootab Kliimaministeerium mõlema toetusmeetme määruse kavandi kohta asjast huvitatud osapoolte tagasisidet. Toetusi hakkab vahendama Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

AS Palmako videot toetuse kogemusest saab vaadata siit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta