Kuigi elektritransport on olulise potentsiaaliga tulevikutranspordi liik, siis on ühissõidukid sõitnud Tallinnas elektri jõul juba aastakümneid. Tänaseks on 55 aastat pealinnas reisijaid teenindanud trollid, mida rahvasuu on kutsunud sarvedega bussideks – lähitulevikus muutuvad trollid küll sarvedeta elektribussideks.

 Trolliliine hakati pealinna kavandama juba 1940. aastate teises pooles, kuid esimene väljaehitatud liin avati alles 1965. aastal Mustamäe ja Kaubamaja marsruudile. 22 aastaga arendati pealinnas välja 9 trolliliini, millest tänaseks sõidavad sarnastel marsruutidel veel neli trolliliini – ülejäänud viis on asendatud bussiliinidega.

Tallinna Linnatranspordi ASi juhatuse liikme Otto Popeli sõnul võivad tänu sõidukite ja tehnoloogia arengule trollid lähimal aastakümnel anda tööjärje üle elektribussidele, sest tehnika areng on olnud tugev ning elektribussid on tänases liikluses efektiivsemad ja paindlikumad.

„Täna pole elektrijõul sõitvatel bussidel enam sarvi tarvis. See lisab liinitoimimisele paindlikkust ning tagab reisijatele sõidukindlust,“ nentis Popel, kelle sõnul on trollidel olnud pealinna ühistranspordis märgiline tähendus, mis ajas ei kao, vaid väärtust juurde saab.

„Troll sõltub elektriliinidest. Elektribuss on aga liikluses n-ö sõltumatu ehk saab mugavamalt läbi pääseda ka juhul, kui tavaliini juures on takistus, näiteks avarii või kui liin on ilmastiku tõttu katkenud,“ näitlikustas Popel elektribussidele ülemineku kasutegurit reisijate jaoks.

Popel sõnas, et sel aastal algab ettevõtte jaoks täiesti uus ajastu: juba suve lõpul jõuavad Tallinnasse uued biometaanil sõitvad gaasibussid ning nende saabumisega toimub pealinna ühistranspordi üleminek keskkonnasõbralikele kütustele. „Meie eesmärk on juba aastaks 2025 täielikult loobuda diiselbussidest. Hindame kõrgelt keskkonda ning tahame, et Tallinn muutuks roheliseks pealinnaks. Kui sel aastal jõuavad liinile alles 100 gaasibussi, siis lähitulevikus on pealinna bussipargis vähemalt 350 bussi, mis sõidavad biometaanil,“ selgitas Popel ja lisas, et TLT pikem eesmärk on aastaks 2035 minna üle taastuvenergiapõhisele elektritranspordile, kus elektribussid võtavad üle nii seniste trollide kui ka busside koormuse.

„Täna on enam kui poole tuhande bussi kõrval jätkuvalt liinil 50 trollibussi, mis sõidavad neljal liinil – 1, 3, 4 ja 5. Uusi trolle me küll rohkem ei soeta ehk trollibussid sõidavad niikaua kuni on tehniliselt võimelised. Samas hoiame täna liinil olevaid trolle nii heas seisus kui võimalik ja samaaegselt  valmistume elektribussidele üleminekuks, testides erinevaid võimalusi, et leida Eestisse kõige sobivamate kriteeriumitega toimivad elektribussid,“ sõnas Popel.

TLT juhatuse liikme sõnul on tänavu suvel testimises olnud elektribuss saanud reisijatelt head tagasisidet. „Sõidumugavus, vähene müra bussis sees ja ka linnaruumis on olnud põhilised nüansid, mis on reisijatele korda läinud,“ sõnas Popel. Tema sõnul hindab TLT elektribussi mugavuste kõrval ka tehnilisi parameetreid, muuhulgas ka seda, kuidas toimib laadimine ja kui pikka läbimaad saab sõiduk ühe laadimisega läbida.

„Oleme veendunud, et elektribussid aitavad pikas perspektiivis optimeerida nii ühistranspordi ülalpidamiskulusid kui ka parandada linna õhukvaliteeti, kuid millised tulevased elektrisõidukid täpselt kasutusse jõuavad, näitab lähitulevik,“ sõnas Popel, kes nentis, et kui trollide kasutuselevõtuks kulus algusaegadel üle 20 aasta, siis elektribussid on juba täna kohal, et siia ka tulevikus püsivalt jääda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta