Laupäeval, 9. jaanuaril stardib ETV ekraanil noorte teadussõu Rakett69 kuues hooaeg. Tänavune algus on eelnevatest dramaatilisem, sest kunagi varem ei ole olnud nii palju sooviavaldusi ning ühelgi korral ei ole kohtunikel tulnud korraldada nii rasket rappimist: kaamerate ette eelvooru pääses kõikidest kandidaatidest vaid napp kolmandik.

Rakett69 saatesse kandideerida said kõik 15-24-aastased teadushuvilised möödunud aasta septembrist alates, tõsisem saatesse pürgijate laine tuli peale siis, kui lahvatas üleüldine MMS skandaal.

Nimelt esitas Rakett69 II hooaja finalist Kristiina Vind (endine Tüür) Youtube'is üleskutse tulla saatesse kandideerima: "Loodetavasti on tänased noorteadlased ka tulevased lapsevanemad, ehkki nad sellele veel mõelnud ei ole. Meil on vaja tulevasi emasid, kes teaksid, mis vahe on naatriumkloriidil ja naatruimkloritil ja kumba neist kõlbab suhu panna..." 

Kristiina üleskutse kõnetas nii neide kui noormehi ning kandideerimise lõpuks oli Rakett69 pardale soovijatelt avaldusi kaugelt üle saja. Kohtunikel tuli teha raske otsus ja valida välja need 80, kes pääsesid edasi Ahhaa teaduskeskuses toimuvale saate avavooru salvestusele.

Rakett69 produtsent Kaspar Kaljas ei varja oma rõõmu: "Avaldusi tuli tõesti väga palju, eriti hea meel on tüdrukute üle, keda tänavu kandideeris varasemast oluliselt rohkem ja ka selle üle, et kandidaate on kõikjalt üle Eesti. Rakett69 on jätkuvalt põnev võimalus, oma teadushuvi arendada ja saada vajalikke kontakte edaspidiseks ning muidugi saada tele vahendusel natuke kuulsamaks ka."

Pilet kaamerate ette võistlusrajale tuli kandidaatidel lunastada pealtnäha lihtsat ülesannet lahendades: jagades lauale asetatud mõnikümmend erinevat eset mõtestatud gruppidesse. 

Selleks jaotati noored kolmesteks tiimideks ning igale tiimile anti mõni minut aega, et ülesandele ühiselt lahendus leida. Tegevust jälgisid, analüüsisid ja otsuse langetasid Rakett69 saatejuht PhD Aigar Vaigu ja kohtunikud PhD Heli Lukner, PhD Mart Noorma ja MSc Riin Tamm. 

"See ülesanne näitas ära, kuidas võistlejad suudavad kohaneda ja tiimitöös hakkama saada -  kes on aktiivne, kes seisab niisama kõrval. Ka oli põnev jälgida, kuidas noored ülesandele lähenesid, millist loogikat kasutati. Muuhulgas näiteks püüti esemeid grupeerida ajaloo põhjal - mis võeti kasutusele 19.-l sajandil, mis 20.-l mis sel aastatuhandel," kõneleb Rakett69 toimetaja Mari Tamm. 

Kaheksakümnest kandidaadist pääses kaamerate ette võistlusrajale üksnes 40. Neil tuli aja peale lahendada viis ülesannet, mis olid laiali teaduskeskuse Ahhaa eri korrustel ja saalides: "Ülesanded ei olnud kaelamurdvad, aga eeldasid matemaatika, keemia, füüsika tundmist, head pingetaluvust, loogiliste seoste loomise võimet ning ka huumorimeelt - osa ülesandeid oli vimkaga," räägib Mari. 

Avasaateks kaamerate vaatevälja ehitatud võistlusrada annab televaatajale motivatsiooni pardale pürgivate noortega ülesandeid "kaasa lahendada". See formaadiuuendus tehti saates viiendal hooajal, eelnevatel aastatel pidi iga kandidaat kohtunikele esitama oma teadusnumbri, mille põhjal siis pardale pääsejad otsustati. Pinev, aja peale lahendusi nõudev võistlusrada annab tulevaste raketlaste võimekusest parema ülevaate ning haarab televaatajagi mängu. 

Teadustoimetusel on raja ettevalmistamisega kaadri taga küll oluliselt rohkem tööd ja eelnevat läbimängu, aga PhD Heli Lukner tõdeb, et see on puhas nauding, mitte ainult avasaate vaid kogu Rakett69 loomise osas: "Mulle meeldib kõige rohkem see emotsioon, et noored tulevad ja avastavad midagi enda jaoks. Rakett69 demonstreerib ehedalt, et head tööd ei tee mitte inimeste CV-d vaid inimesed ise. Seda entusiasmi, millega Rakett69 töötab, raha eest ei saa."

Lisaks põhisaatele jätkub kuuendal hooajal Rakett69 internetisaadete rubriik, kus teadustoimetaja Juhan Koppel teeb "puust ja punaseks" saates nähtud ülesanded ja nende lahendused.  Juhani internetisaade on vaadeldav kohe pärast põhisaadet ETV-s, mille 16 episoodi on eetris laupäeviti kell 19:35. 

Delfi Noorte Hääl annab eetrisse saate erimaterjali - vahetult enne ETV eetrit "Kuidas me seda tegime?"-lõigu ning kohe saate järel intervjuu väljakukkujaga "Mis Sinust edasi saab?"

Ehkki võistlejatele on rohkelt auhindu välja pannud nii ülikoolid kui erinevad toetajad, on magusam pala ikkagi sarja peaauhind, 10 000-euro suurune stipendium.

Rakett69 kuuenda hooaja võitja, kes saab 10 000 euro suuruse stipendiumi, selgub aprillis: "Kaks finalisti peavad viimases saates kahe päeva jooksul konstrueerima töötava Rube Goldbergi masina. Eks me ootame ennenägematuid ja toimivaid lahendusi," muheleb saate produtsent Kaspar Kaljas. 

"Kõik muu on nagu ikka - finalistid saavad võimaluse, valida kaasvõistlejate seast 4 meeskonnaliiget ja kutsuda nad tagasi pardale, finaalivõidu nimel ponnistama. Eks siis on näha, kelle närv selles heitluses vastu peab ja kelle Goldberg võidule viib."

Finaalheitluse juurde publikut suurel hulgal kahjuks ei lubata, küll aga saab juba 17. jaanuaril teaduskeskuses Ahhaa kaasa elada raketlaste Teadusteatrile: "Jah, sinna ootame tõesti ka publikut, aga palume kindlasti endast eelnevalt teada anda. See on väga hea võimalus, tänavusi võistlejaid lähemalt näha ja oma lemmikutele kaasa elada," ütleb Kaljas. 

Rakett69 teadussõu valmib Eesti Teadusagentuuri tellimusel ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi progammi TeaMe+ kaudu. Saadet toodab sõltumatu telestuudio Vesilind. 

Rakett internetis:

Rakett69 ETV

Rakett69 FB leht

Rakett Delfis

Rakett Vimeos