Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2019 liigi, mis on Eesti üks haruldasemaid - lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum). See on esimene kord kui aasta orhidee austava nimetuse saab kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik.

Selle haruldase orhidee peamisteks kasvukohtadeks Eestis on varjukad okasmetsad, kus maapinnani jõuab üsna vähe valgust, taimkate on hõre ning inimesi käib haruharva.

Pisikäpp on risoomne klorofüllitu ilma lehtedeta taim, toitained saab ta seeneniidistiku kaasabil teistelt taimedelt. Maapinnale ilmub ta vaid nädalaks-paariks suve teisel poolel, sedagi mitte igal aastal. Õitsvaid taimi on leitud tavaliselt juuli viimasest kolmandikust augusti esimese pooleni. Ühe varre kohta on tavaliselt 1-4, harva ka viis õit, mille ülespoole hoidev huul on valkjas ning lillakaspunase või roosaka mustriga, teised õiekattelehed aga kollakat tooni. Õied on küllaltki suured, läbimõõt võib ulatuda üle kahe sentimeetri. Vars on pruunikaskollane kuni beež, pooleldi läbikumav ning seest õõnes. Taime kõrgus jääb tavaliselt 10-12 sentimeetri juurde või isegi alla selle, harvadel juhtudel võib ulatuda 30 sentimeetrini.

Pisikäpp on Eestis hajusa levikuga, umbes pooled senistest leiukohtadest asuvad Ida-Virumaal. Kuigi viimasel kümnendil on avastatud mitu uut leiukohta ja tehtud paar taasleidu, tuleb ta meil kindlasti lugeda väga haruldaste ja isendipõhist kaitset vajavate liikide hulka.

Juba 1936. aastast võttis esimene Eesti looduskaitseseadus kaitse alla kaheksa orhideeliiki, lehitu pisikäpp nende seas. 1983. aastast kuuluvad riikliku looduskaitse alla kõik Eestis kasvavad orhideeliigid ja praegu kuulub lehitu pisikäpp kaitsealuste liikide I kategooriasse.

Eesti ohustatud liikide punasest nimestikust leiame pisikäpa kategooriast „äärmiselt ohustatud”.

Aasta orhidee valimise eesmärk on nimetatud liiki laiemalt tutvustada, tema elu lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liigi levikust ning seisundist Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.

EOKK kuulutab välja aasta orhidee kümnendat korda. Varasemalt on aasta orhidee austavat nimetust kandnud punane tolmpea (2010), tõmmu käpp (2011), kahelehine käokeel ja rohekas käokeel (2012), kõdu-koralljuur (2013), hall käpp (2014), kärbesõis (2015), tumepunane neiuvaip (2016), harilik muguljuur (2017) ja kaunis kuldking Eesti Vabariigi juubeliaastal.

Ühtlasi kutsub EOKK üles loodushuvilisi teatama lehitu pisikäpa leiukohtadest andes neist teada klubi juhatusele. Orhideehuvilistele on avatud kodulehekülg www.orhidee.ee, sealt leiab klubi kontaktid, saab teavet Eestis leiduvate orhideeliikide kohta ning võib lugeda EOKK ajakirja "Ööviiul“.

19. veebruaril 1985 asutatud Eesti Orhideekaitse Klubi ühendab loodushuvidega inimesi väga erinevatelt elualadelt, sealhulgas ka elukutselisi botaanikuid. Klubi eesmärgiks on kodumaiste orhideede ehk käpaliste tundmaõppimine, tutvustamine, uurimine ja nende kaitsele kaasaaitamine. Klubi on välja andnud käpalisi tutvustavaid plakateid, voldikuid, orhideeraamatu „Kodumaa käpalised“, korraldanud fotonäitusi ja teemapäevi ning avastanud palju uusi käpaliste leiukohti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta