Reedel kuulutati iga-aastasel puitarhitektuuri konverentsil 19. korda välja aasta puitehitis, milleks osutus talukompleks Muhus.

Võidutöö üks autoritest, arhitektibüroo ÖÖ-ÖÖ arhitekt Ülo-Tarmo Stöör näeb töö edu modernse disaini ning maalähedase rahulikkuse üheks liitmises. “Hoone hoone järel on ehitatud puslet, mille tükkideks saun, abihoone, vanast palkmajast kohandatud varjualune, lehtla ning viimasena lisandunud uus elumaja. Vormi ja materjali poolest on kõigil uutel hoonetel midagi ühist senise piirkondliku ehitustavaga– kui abihoonetel on rookatused, siis elumajal kimmkatus. Väljast lihtsa vormiga hoone üllatab ruumiliselt põneva siseeluga ja meie sisearhitekti looduslike materjalide kasutamine interjööris moodustab ühtse terviku kompleksi väljanägemisega.” Aasta puitehitise tiitlit hindab arhitekt ise kõrgelt ja loodab, et see julgustab ka teisi eramajade omanikke oma kodusid konkursitele esitama. “Tamme Talu kompleksi väljakujunemine oli pikk loominguline protsess, mis sai nii edukalt aset leida ainult tänu ühisele keelele tellijaga,” lisab Stöör.

Konkursi žürii esimehe Kaur Talpsepa sõnul tõi tihedas konkurentsis Muhu talukompleksile tiitli töö terviklik keskkond ning väljapaistev puidu käsitlemine. “Konkursi tase muutub iga aastaga üha kõrgemaks. Kuna nominentide hulgas oli nii koole, spordihooneid kui ka eramaju, oli laekunud töid üheste mõõdetega keeruline hinnata. Me otsustasime, et kuigi tegemist on tingimata silmapaistvate objektidega, ei saa ehitise suurus määravaks faktoriks olla. Nii tõigi Muhu talukompleksile võidu puidu maksimaalne rakendamine ning idee teostuse kõrge tase. Arhitektina loodab Talpsep, et puit satub tulevikus aina rohkemate ametikaaslaste töölauale. “Kuigi lõpuks on see ikkagi tellija otsus, saame meie puitehitisi populariseerida, pakkudes välja aina terviklikumaid ning julgemaid lahendusi, mis ka päriselt käiku lähevad. Lõppenud konkurss tegi seda hästi,” kirjeldab Talpsep.

Konkursi korraldaja Erik Konze: “Puitehitise konkursi eesmärgiks ongi tuletada arhitektidele ja inseneridele meelde, et tegemist on üüratu potentsiaaliga materjaliga, mis omab tuleviku kliimaväljakutsetes aina suuremat võimu. Eesti, kellel on seda ressurssi palju, saab selles vallas maailma esiritta tõusta ja tegemist pole pelga sõnakõlksuga. Tänavuse võistluse nominente käidi hindamas igas Eestimaa nurgas, esindatud olid nii meie suuremad saared kui ka väikesed külakeskused. Võistluse kirju nimistu tõestab, et tellijaid on hakanud puitu ehitusmaterjalina rohkem tunnistama ja ka nõudma.”

Aasta puitehitise konkursile laekus kokku 31 tööd, mille hulgas Tallinna sadama kruiisiterminal, Kohtla-Järve Spordikeskus, Võru hoolekandeasutus ja Tuigo kalmistu leinamaja. Võistluse eesmärgiks on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes. Ametliku konkursi kõrval selgitati välja ka rahva lemmik, milleks osutus Saaremaa riigigümnaasium. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta