Lindströmi esindaja Heli Tappo hinnangul tasuks tõsiselt kaaluda kätepuhuritest loobumist, sest need paiskavad hooletute pesijate kätelt ümbritsevatele pindadele ja õhku mustust ning haigusetekitajaid. „Tualetikülastajad väärivad võimalust pesta ja kuivatada oma käsi hügieeniliselt,“ nentis ta.

Tema sõnul mäletavad kõik, milline vaatepilt avanes tualettides koroonapandeemia ajal. Kätepuhurite kasutamine oli keelatud, need olid kas üle teibitud, välja lülitatud või sootuks seintelt eemaldatud.

„Kuna piisknakkusena leviv visa COVID-19 põhjustas hulgaliselt surmasid, tehti kõik selleks, et viiruse levikut piirata. Iga haigusetekitaja nii agressiivne õnneks ei ole. See aga ei tähenda, et peaksime paljudes avalikes tualettides valitsevasse hügieeniprobleemi ükskõikselt suhtuma. Uuringud näitavad, et iga kolmas tualetikasutaja peseb oma käsi hooletult, mistõttu kanduvad pärast kraaniveega loputamist nende kätele jäänud bakterid puhurite abil seintele, ukselinkidele, kraani käepidemetele ja muudele pindadele. See on aga terviserisk kõigile teistele külastajatele,“ sõnas Lindströmi Tartu müügitiimi juht Heli Tappo.

Tappo sõnul on eriti ohtlikud nii-öelda jet kätepuhurid, mille sisse inimesed oma käed panevad, et surveõhk vee maha pühiks.

„Võib öelda, et selline kätepuhur sisuliselt nullib ära kogu käte pesemise kasulikkuse. Masina käivitumisel lendavad sellest õhku, kuivataja näkku ja kehale ning isegi mitme meetri kaugusel asuvatele pindadele eelnevate kasutajate mahajäetud mustus ja bakterid. Järgmisel korral tualetis sellist kuivatit märgates tasub enne käte masinasse pistmist heita pilk selle põhja. Sinna kogunev niiskus ja soe keskkond annab bakterite paljunemisele hoogu juurde, mistõttu vohavad nende masinate põhjas sageli isegi silmaga nähtavad bakterikolooniad,“ kirjeldas ta. 

Ka otse kraanikausi kohal asetsevad puhurid ei ole tema kinnitusel palju hügieenilisemad. Vaatamata sellele, et need ei kogu mustust enda külge, puhuvad nad laiali mustade käte pesemisel kraanikausi külge kogunenud mikroobe.

„Sellised lahendused on sageli väga elegantse disainiga, aga tegelikkuses võib sellise kraanikausi juurest lahkuda palju mustemate kätega, kui sinna tualetikasutuse järel tuldi,“ tõdes Lindströmi esindaja.

Puhurite ohtlikkust illustreerivad hästi Euroopa tekstiililiidu läbiviidud uuringu tulemused. Nende kohaselt pesitseb näiteks puuvillaste kätekuivatusrullide jaoturitel üldjuhul vaid üksikud ohutud bakterid, samas kui puhurite puhul kasvab see näitaja mitmekordseks. Survepuhurite sees ja läheduses võib bakterite arv olla kätekuivatusrulli lahendusega võrreldes lausa mitmesajakordne.

Heli Tappo hinnangul on aeg puhuritest loobumiseks küps, sest tänapäeval on saadaval piisavalt muid kätekuivatuse lahendusi, mis tagavad puhuriga võrreldes kordades puhtama tulemuse ning säästavad külastajate kõrvu ka mürast. Tema sõnul kasutavad paljud asutused oma tualettruumides kätekuivatuspabereid, mis tagab igati hügieenilise kätekuivatuse.

„Samas tajuvad paljud organisatsioonid, et ühekordne paber on keskkonnale kahjulik ning ettevõtte eelarves samuti märgatav kulurida, mis tekitab palju peavalu koristajale. Nimelt kipuvad paberikorvid kiirelt täituma ja üle ajama – niisked paberrätikud on aga taas soodne keskkond pisikukollete tekkeks,“ selgitas Lindströmi ekspert.

Seetõttu paigaldab üha rohkem ettevõtteid oma tualettidesse puuvillast kätekuivatusrulli, mis on nii käte- kui ka keskkonnasõbralik valik. Kätekuivatusrulli töömeetod tagab Lindströmi esindaja kinnitusel ka 99,9% hügieenilise kätekuivatuse.

„Jaotur tõmbab kasutatud rätikulõigu kohe pärast kuivatamist automaatselt kasutatud rulli konteinerisse. Nii kasutatakse igat lõiku kuivatamiseks vaid ühe korra ja kasutatud puuvill ei puutu ühelgi hetkel kokku puhta puuvillarätiga,” selgitas Tappo.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta