Kui looduses muneb sipelgakuninganna kevadest augustini, misjärel läheb ta reproduktiivsesse puhkeseisundisse järgmist kevadet ootama, siis AHHAA vaatluspesas saab praegu keset talve näha vastseid ja nukke, mida töösipelgad usinasti tassivad.

"See on tegelikult meile endilegi suureks ahhaa-elamuseks, sest Eesti kliimas looduslikes tingimustes kuninganna munemist talvisel perioodil ei näe,“ ütles AHHAA sipelgaprojekti koordinaator Maarja Kuuspu. „Just kui looduslikke rütme jälgides lõpetas AHHAA kuninganna algselt augustis munemise, mistõttu ei osanud ka meie enne järgmist kevadet uue järglaskonna tootmist oodata. Nüüd jääme vaid lootma, et see erakordne sündmus niipea ei lõppeks."

Juba mõni nädal tagasi võis AHHAA sipelgate käitumisest arvata, et nad valmistuvad järglaste tulekuks - sipelgad kogunesid aina suurematesse kogumitesse ning soojendasid pesa, et viia temperatuur järglaste jaoks vastavaks. Lisaks hakkasid nad uuesti pessa viima suurtes kogustes valgutoitu, mis andis samuti märku lähenevast jõuluimest. Nimelt toidetakse valgurikka toiduga peamiselt just vastseid ja munemisvõimelist kuningannat.

Üha sagedamini võis pesaraamide vahel silmata ka sipelgakuningannat, kes samuti just kui rahutusest sobivat munemiskohta otsides ennast aeg-ajalt külastajate rõõmuks imetleda lasi. Võrreldes tavalise töösipelgaga on laanekuklaste kuninganna tunduvalt kogukam ning suure ja väga läikiva tagaosaga, mistõttu on teda raske tavalise töösipelgaga segamini ajada.

Sipelgate arenevaid järglasi (mune, vastseid ja nukke) saavad kõik huvilised Tartu AHHAAsse ise vaatama tulla, sest siia on ehitatud sipelgasõbralik kuusepuidust ja klaasist mitmeosaline vaatluspesa. Tänu punase kilega kaetud pesaraamide klaasist seintele on võimalik näha läbilõiget looduslikust sipelgapesast ning sipelgaid häirimata jälgida ka pesa sisemuses toimuvaid askeldusi. Kannatust varudes ei jää teravale silmale märkamatuks ka sipelgakuninganna, kes ennast aeg-ajalt pesaraamide vahel ilmutab. Spetsiaalsete torude kaudu saavad sipelgad pesast areenile liikuda, kus neid toidetakse meelahuse, meekärje ning erineva valgutoiduga (õietolm, hakkliha, muna, putukate vastsed).

Lähiajal lisandub AHHAA sipelgaeksponaadile kõrgkvaliteediline liigutatav vaatluskaamera, mille abil saavad külastajad sipelgate toitumist ja omavahelist suhtlemist vaadelda pea 50 korda suuremalt.

AHHAAs elab umbes 50 000 laanekuklast (Formica aquilonia) ning see on ainus koht Euroopas, kus saab siseruumides oma silmaga uudistada meie metsasanitaride igapäevaelu. AHHAA sipelgaprojekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning sipelgate eksponeerimiseks ja isendite loodusest eemaldamiseks on luba Keskkonnaametilt.

Otseülekannet AHHAA sipelgapesas toimuvast saab jälgida sipelgakaamera vahendusel siit: http://www.ahhaa.ee/sipelgad/