Mesi on looduslik maiuspala. Bioneeri meeteemalistele küsimustele vastasid Aili ja Tõnis Taal. Taali Mesilas on mesindusega tegeldud tänaseks juba üle 30 aasta. Alates 2001. aasta kevadest toodetakse Taali Mesilas mahemett.

Mis teeb ühe mee mahemeeks?

Alustame Agu Sihkva kombel algusest. Kes teeb mett? Apis mellifera ehk otsetõlkes meevalmistaja mesilane. Õitelt saavad mesilased nektari ja mesi valmistatakse tarus. Protsess on alati sama, olenemata sellest, kas need on mahe-, tava- või tapjamesilased. Kõik oleneb sellest, mida inimene on teinud ümbritseva loodusega - mida külvanud, väetanud, mürgitanud jne. Oluline on ka see, milliste vahenditega inimene sekkub mesilaste ellu.

Öko- ja mahetoodete teemat ümbritseb justkui mingi uduloor või müstika. Selleks, et asi selge oleks, on vastu võetud Mahepõllumajanduse seadus. Tootja, kes allub TTI järelvalvele ja täidab seadusest tulenevaid nõudeid, võib oma toote märgistada ökomärgisega. See on mahetoode. Väga lihtne. Ei mingit müstikat.

Tootja võib ükskõik kui püüdlikult ja teadlikult toitu toota, aga kui see ei allu järelvalvele ja tootja ei ole kantud Eesti mahetootjate registrisse, siis tema toodang ei ole mahe.

Turul pole „halba kaupa“, sest pakkuja ütleb alati, et nende toode on parim! Aga kui kõik on korras, siis miks siis mitte taotleda mahemärk oma toodetele? Iga mahetootjate registrisse kantud tootja Eestis märgistab oma toote ökomärgisega!

Miks mahemee eelistamine on oluline?

Arvame, et millegi eelistamine on väga isiklik teema. Vahet pole, kas mahemesi või mis iganes mahe toiduaine. Teatud tasandil hakkab inimene endale erinevaid küsimusi esitama. Näiteks, kas oma toiduvalikuga aitan ma kaasa bioloogilise mitmekesisuse vaesumisele ja keskkonna saastamisele? Kas ma hoolin sellest kehast, kus ma elan? To be or not to be?

Kas ökomärgiseta mesi on vähem tervislik? Kõik mesinikud ju räägivad looduslikust ja heast meest.

Tõenaoliselt on – nagu ka iga tavatoode, mis ei allu nii rangele järelvalvele. Tavatarbijal on raske mõista, et mee kvaliteedi viivad alla mitmed tegurid. Näiteks kultuurtaimedelt korjatud nektar juba sisaldab erinevaid pestitsiide. Mõjutavad ka hulgi suhkru söötmine mesilastele, sünteetiliste ravimite ja pestitsiidide jääkidega kärjepõhjad, taru materjal ning mitmed teised pisiasjad.

Kindlasti võib nii mõnegi tavamesiniku mesi olla sama tervislik, aga me lihtsalt ei saa selles kindlad olla.

Sõna „looduslik“ on ilmselt teatud määral õigustatud. Eesti maastik on kirju nagu malelaud - põld, mets, põld, mets jne. Kohati on suuremad põllumassiivid, kohati on jällegi metsamassiivid. Mingi osa nektarist on kindlasti looduslikelt taimedelt.

Mahemärgi saamiseks meele on korjeala kõigest üks tingimus.

Mida tähendab korjealade kontroll?

Mesilasperede asukohad on märgistatud kõlvikute kaardil, kuhu joonistatakse ümber perede grupi  vastavas mõõtkavas kolmekilomeetri raadiuses ringjoon. Kui ringjoone sisse jääb mets siis on kõik hästi, kui ei jää, siis tuleb uurida, mis seal kasvab ja kuidas seda kasvatatakse.

Kõike seda jälgime meie ise  ja kindlasti  ka Taimetoodangu Inspektsiooni inspektorid. On olnud paar juhust, kui meil tuli mesilased ümber paigutada, sest põlluharimisega tuldi liiga lähedale.

Meie mesilased asuvad 10-15-pereliste gruppidena laiali endiste metsavahi kordonite juures. Metsavahte küll pole enam ammu, aga elatakse neis majades endiselt ja hoitakse silma peal ka meie mesilastel.

Olen kuulnud, et Te teete oma mesilastarude kärjepõhjad ise. Miks?

Teeme kärjepõhjad ise, et saada meele puhas esmane pakend, kuhu mesilased puhta mee paigutavad.

Mesindussaadused, välja arvatud vaha,  tarbitakse ära. Vahaga on täiesti eriline lugu. Alates ajast, kui kärjepõhjasid hakati tööstuslikult valmistama, toimub vahaga tõeline pakendiringlus ilma igasuguste seaduste ja ähvardusteta. Iga paari kolme aasta järel sulatatakse kärjed üles toorvahaks ning vahetatakse kärjetööstuses kärjepõhjade vastu.

Erinevalt näiteks klaasist on vaha eripäraks võime akumuleerida endasse mees sisalduvaid jääkaineid ja vastupidi. Saastunud mesi saastab vaha ja saastunud vahast kärjepõhi saastab puhtast loodusest korjatud nektarit.

Kärjepõhjade kui esmase meepakendi valmistamiseks lubab mahepõllumajanduse seadus kasutada ainult mahevaha. On kaks võimalust - kas lasta kellelgi kärjed teha või ise teha.

Kärjepõhjade valmistamisele spetsialiseerunud tootjad ei ole huvitatud nii väikese koguse eraldi valmistamisest. Tava- ja ökovaha ei tohi omavahel segada. Seega teeme ise. Peame seda vähemalt sama oluliseks kui korjemaad.

Vaha kui kärjepõhjade tooraine ringleb võib olla isegi aastakümneid mesinike ja kärjepõhjade valmistajate vahel. Igal mesindushooajal akumuleerub vahasse järjest enam võimalikke jääk-ja saasteaineid. Vahetades näiteks puhta ökovaha x-kärjepõhjade vastu saame nn Eesti keskmise. Siis pole enam eriti oluline, kui looduslik on korjemaa ja mida sinna juurde seletada.

Kas mahemee saamise juures säästetakse ka mesilasi enam kui tavamesilates?

Raske küsimus. Ega keegi ei soovi oma mesilaste hävingut. Meenutada võiks ajalugu -  18. -19. sajandi tappev töö tehastes. Lõpuks hakati lühendama tööaega ja looma muid tingimusi paremaks eluoluks. Miks? Inimeste heaolu nimel? Või omanike sissetuleku nimel? Pigem sellepärast, et töölised ei pidanud vastu. Haigused, keskmise eluea langus, töövõimetus jms tegid oma töö. Kas tegemist oli inimeste säästmisega? Kindlasti polnud see motiiv. Kui kaugele võib minna efektiivsusega? Me ei tea, mida mesilased tunnevad. Teame, et nad tahavad elada, paljuneda, edasi kesta ja neile ei meeldi kui keegi sekkub nende ellu. Mis te tulete meie õue peale.... või tulge siis heade mõtetega. Meeleolu tabavad mesilased otsekohe ära ja käituvad veel hullemini kui Paunvere poisid...

Ökotootjate motiiviks  (mitte vahendiks) on kõige elava säästmine. Turumajanduse motiiviks on kasum, aga tagajärg võib (aga ei pruugi) olla kellegi heaolu. Kuni selle mõistmiseni jagab nähtamatu käsi  igasuguseid lakse - heledaid ja tumedaid. Viimasel ajal muud ei kuulegi. Pikk jutt. Jääme vist vastuse võlgu. Või teisalt, kui meie motiiv on säästmine, siis tõenäoliselt ka säästame me ka mesilasi rohkem.

Foto: Mesi on enamat kui magus saiakate. Taali mesila lett Tartu Ökomessil (foto: Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee).

Agaralt on võetud kasutusele vahtpolüsteroolist korpustarud. Muud väga olulist ei oska kohe öelda. Sellega on muutunud põhjalikult kogu mesindusmeetod. Muidugi efektiivsemaks -  kõik suure saagi nimel.

Isiklik muutus pööras ka paljud asjad pea peale. Oleme kasvanud keset metsa ja mesilasi. Umbes 10 aastat tagasi tundus, et mesilastest hakkab küll saama. Mingil teadmata põhjusel hakkasime otsima ühist nimetajat kõigele kuuldule mesilastest ja mesindusest, et tõmmata joon alla ja lõpetada. Tulemus oli jahmatav. Keskne kandev idee tavatootmises oli ja on ka praegu, kuidas lüpsta rohkem mesilasi. See oli midagi ilmutuse laadset. Avanes tervik ja mesilasest sai meie jaoks hetkega täisväärtuslik Gaia (toimetaja märkus – Gaia on elav planeet Maa) elanik. Ilmselt olime valmis selleks. Väga sügava mulje jättis nooruses loetud A. Shweitzeri elulugu ja tema ilmutus keset Aafrika džunglit. Aukartus elu ees!

Miks ei tohi mett kuumutada? Kas see tähendab, et kuumutatud mesi annab toitudele vaid maitse?

Oleneb, mis kraadini ja kui kaua mett kuumutatakse. Inimese kehatemperatuur on 37 kraadi ringis. Meie soojendame mett termokapis, kus temperatuur jääb ka 37-38  kraadi juurde. Ka talvel on vaja mett sulatada ja erinevasse taarasse pakkida.

Kui mee temperatuur tõuseb üle 45°C, siis hakkavad valkained „kalgenduma“ -  see tähendab, et surevad mees sisalduvad ensüümid. Praktikas on see iga mesiniku südametunnistuse küsimus.

Öeldakse, et mesi võimendab raviteede toimet. Kas raviteesid tuleks siis juua jahutatuna? Või tuleks mett hoopis lusikaga tee kõrvale võtta?

Jah tõesti mesi võimendab raviteede toimet. Kellele meeldib soe tee, võiks teel lasta jahtuda kuni sobib juua ja siis lisada mesi. Mee kvaliteedi langus kuumas ei toimu hetkega. Kõhus toimub juba kiire jahtumine.

Ja küsiks vastu, miks peab ravitee olema tuline?

Foto: Taali mesila kuusevaigusalv Tartu Ökomessil (foto: Katrin Jõgisaar, www.bioneer.ee)

Kuusevaigusalv on suurepärane nahahooldusvahend. Haavad, haavandid, marrastused, paised, mädapunnid ja ka ohatised võivad saada kuusevaigusalvist abi. Ja kui siiski mingil põhjusel  ei saa, siis on vahend vähemalt kahjutu.

Kuusevaigusalvi põhikomponendid on mesilasvaha, kuusevaik ja saialilleõli. Vanasti oli see väga levinud - igal taluperenaisel oli oma, pisut erineva koostisega salv ning kasutati seda kõige elava ja liikuva tohterdamiseks.

Meil on kuusevaigusalviga mitmeid erinevaid kogemusi olnud. Näiteks kord oli meie hobune oli vigastanud jalga ja haav läks mädanema. Panime haavale taruvaigupiiritust ja ohtralt salvi ning mõne aja pärast oli asi unustatud.

Tuttav advokaat Saksamaalt määrib kuusevaigusalviga nägu peale habemeajamist. Pidavat mehise metsavahi lõhna juurde tegema.

Suvel saabus tallu elama kolmas põlvkond. Kodanik Kristel on nüüdseks seitse kuud vana ja loomulikult kasutame vajadusel kuusevaigu salvi. Nii et, hobustest beebideni.

Millisest meest tehakse saunamett? Kas saunamesi on tavaline söödav mesi või midagi muud?

Suurema saunaelamuse saamiseks lisatakse tavalisele meele mõnda lõhnaainet või taimeekstrakti ja ongi meest saanud saunamesi. Mesi imendub läbi naha ja toidab nahka. Lisandid toetavad seda toimet. Meil endal on saunas nõu puhta meega. Põhi toimeaine saunamee puhul on ikkagi mesi ise.

Millisel juhtudel Te taruvaiku soovitate?

Me ei ole tohtrid. Meil puudub meditsiiniline haridus ja ka jultumus midagi soovitada. Võime anda lihtsalt edasi teadmisi, mida oleme kuulnud teistelt ning jagada enda ja mesilaste kogemusi.

Kogu mesilaste eluruum ehk taru on seestpoolt kaetud õhukese vaigu kihiga. Nad kaitsevad ennast parima kaitsevahendiga. Mesilased on õppinud vaiku katse eksituse meetodil valmistama ja kasutanud umbes 100 miljonit aastat.

Kui lapsed veel väiksed olid ja  neil ilmnesid külmetushaiguse tundemärgid, siis sai ikka võtta väikese kausikese kuuma veega ja sinna sisse sai puistatud taruvaiku. Näoga tuli kausi kohale kummarduda, rätik üle pea tõmmata ning mõnda aega sügavalt sisse välja hingata. See oli tunduvalt leebem meetod kui taruvaigu närimine.

Aeg ajalt võiks vaiku siiski lihtsalt närida. Arvatavasti igal pool, kuhu seejärel satub teie hingeõhk, toimub genotsiid meile vaenulike pahalaste ridades.

Taruvaigust võib teha kuulikese, mida aeg-ajalt käte vahel veeretades,  saab hästi desinfitseerida käsi.

Piirituse ja taruvaigu lahust võib sisse võtta. Selle lahusega saab ka kurku kuristada, haavu desinfitseerida jne.

Kas taruvaigu halba maitset saab kuidagi leevendada?

Saab küll. Tuleb rohkem närida, varem või hiljem hakkab maitsema. Mis ei tapa teeb tugevaks.

Kui meie pere juhtub kuulma mingist gripilainest, siis ega enam hästi ei jõua kohale, mida see täpselt tähendab ja miks sellest nii palju räägitakse.

Kõik maitsvad asjad ei ole alati meile kasulikud.

Kas kodus võib meest teha ka marjasegusid näiteks?

Parim ongi kodus ja ise tehtud marjasegu või mis iganes toit kuhu mett lisate. Nii teate ise, mida kokku segate, pluss teie enda head mõtted. Kuivatage igasuguseid kodumaiseid marju, pange purki ja valage peale värske mesi. See on parim kingitus headele inimestele. Kahtlete? Küsige nõu! Vastame rõõmuga.

Kuidas Teile endale mett meeldib kasutada? Milline on Teie lemmiknipp?

Hommikul 1 teelusikatäis, lõuna ajal 1 teelusikatäis, õhtul 1 teelusikatäis. Sellise harjumuse juurutamine nõudis üsna palju vaeva.

Saunas kasutame mett kindlasti igal laupäeval. Suvel on meil külmikus 10-liitrine kanister meejooki. Sellest jagub palavate ilmadega kolme päeva tarbeks.

Aastas kulub meil umbes  20-30kg mett iga pereliikme kohta.

Kus Taali Mesila tooteid osta võib?

Enamikest ökosuunitlusega poodides Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas on meie mesi olemas. Loomulikult saate osta otse talust.

Helistage. Oleme avatud alati, kui kodus oleme. Suvel võimaldame huvilistel lähemalt tutvuda meie tegemiste ja mesilaga. Olete teretulnud!

Loe Taali mesila kohta lisa:

www.taalimesila.ee

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta