Tervise Arengu Instituut alustab täna täiskasvanud elanikkonnale suunatud alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaaniat ”Palju sina jood”. Tegemist on esimese suurema alkoholi liigtarvitamist ennetava kampaaniaga Eestis.

Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel joodi Eestis 2008. aastal inimese kohta ligi 12 liitrit absoluutset alkoholi, millega oleme Tšehhi järel teisel kohal ja edestame kõiki põhjamaade riike. Sellega ületame kahekordselt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud piiri 6 liitrit elaniku kohta, millest alates hakkavad tekkima tõsised kahjud rahva tervisele. Eestis tarbitavad kogused on aasta-aastalt kasvanud.

”Kurvaks kinnituseks sellele, et alkoholitarbimise statistika on tõene, on Eestis 10 aastaga kahekordistunud suremus maksa alkoholitõppe. Alkoholiga liialdamine on meie majandusele kõige suuremat kahju põhjustav terviserisk, ületades suitsetamisest tulenevat kahju kahekordselt. Konservatiivse arvutuse kohaselt oli 2006.aastal alkoholi liigtarvitamise kahju meie majandusele vähemalt 2,1 miljardit krooni, ehk 1,1% SKPst.”, ütles Maris Jesse.  

Kampaania on suunatud inimestele, kes võivad enesele teadvustamata ületada piire, kust alkoholitarvitamine muutub tervisele kahjulikuks ja ohtlikuks. Kutsume inimesi üles tähelapanu pöörama oma alkoholitarbimise harjumustele. Sageli ei märgata, kuidas pealtnäha mõõduka alkoholitarbimise käigus võivad joodavad kogused osutuda tegelikkuses arvatust suuremaks. Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad joodavaid koguseid alahindama. Samuti ei olda piisavalt teadlik terviseriskidest, mida alkoholitarbimine endaga kaasa toob.

Tervise Arengu Instituut on määratlenud alkoholi tarbimise riskipiirid, alates millest suureneb hüppeliselt risk erinevate tervisehäiret tekkimiseks.

Alkoholi tarbimine pole kunagi täiesti ohutu. Kuid alkoholi tarbimine on madala terviseriskiga seni, kuni   
-       nädalas on vähemalt 3 alkoholivaba päeva.
-       mees tarbib päevas mitte rohkem kui 4 ja naised mitte enam kui 2 alkoholiühikut
Alkoholiühikuks loetakse 10 g puhast alkoholi. Alkoholi ühikute arv joogis sõltub alkoholi kangusest ja klaasi või pudeli mõõdust. Näiteks on ligikaudu 2 alkoholiühikut 0,5 liitris lahjas õlles.

Nimetatud riskipiirid kehtivad tervete täiskasvanute kohta. Alaealised, rasedad ja imetavad naised ei tohiks üldse juua.

Kampaania aega ajastati veebilehekülg www.alkoinfo.ee avamine. Tervise Arengu Instituudi peetav veeb on abiks joodavate koguste jälgimisel. Veebilehel saab arvutada erinevates jookides sisalduvaid alkoholiühikuid, samuti on võimalik pidada päevikut alkoholitarbimise kohta. Lisaks leiab veebilehelt põhjalikku informatsiooni alkoholi toimete kohta, praktilisi nippe, erinevat statistikat jm.

”Meie eesmärk on ennekõike teadvustada inimestele piire, kust alates alkohol tervisele ohtlikuks ja kahjuliks muutub ning kutsuda kõiki üles oma käitumist jälgima ja tarbitava alkoholi koguseid ja kangust  vähendama” ütles Maris Jesse.

Lisaks veebilehele toimub teavitus teles, välimeedias, lisanduvad materjalid Neste bensiinijaamades, taaraautomaatide juures, infot jagatakse töökohtadel ning polikliinikutes ja perearstide juures.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi " ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009” raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi mitmeaastasest tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.

________________________________

Fakte alkoholitarbimisest Eestis 
 

Eestis juuakse kaugelt enam kui tervisele kasulik ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud.

Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit* (EKI, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid) kas 30 liitrit viina, 520 pooleliitrist pudelit 4,6% õlut või 133 0,75 liitrist pudelit 12% veini.

* - statistika on elaniku kohta, st. ka iga imik ja vanur joob ligi 12 liitrit puhast alkoholi

  • number sisaldab ka illegaalset alkoholi
  • turistide kaasaostud ja turistide kohapeal joodud kogused on maha arvestatud
Alkoholi tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal tarvitati Eestis ühe elaniku kohta puhast alkoholi 7,6 liitrit, siis 2008. aastal juba 11,9 liitrit. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka, Euroopas asetub ta Tšehhi järel teisele kohale. Soomes ja Taanis oli vastav näitaja 2006. aastal 10 liitrit, Norras 6,2 liitrit ja Islandil 5,6 liitrit (Eesti Konjuktuuriinstituut  2009). Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul toob tarbimine juba üle 6 liitri absoluutalkoholi aastas elaniku kohta kaasa tõsiseid kahjusid rahva tervisele. Eestis on eestlaste hulgas alkoholitarbimine suurem kui muudest rahvustest inimeste seas.  

Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurimat majanduslikku koormust põhjustav terviserisk, mis ületab suitsetamise koormuse kahekordselt.

2006.aasta andmete alusel tehtud arvutuste kohaselt oli alkoholi liigtarvitamisest põhjustatud majanduslik koormus 2,2 miljardit Eesti krooni, mis moodustas 1,1 % SKPst. Otsene alkoholist põhjustatud haiguste ravikulu oli 362 miljonit krooni, kaudne kulu suremusest 360 miljonit ning kaudne kulu haigestumisest 960 miljonit krooni (M. Reinap, TÜ, 2009) 

2009.aasta 9 kuuga tasus haigekassa 7302 inimese otseselt alkoholist põhjustatud haigestumise (alkohoolne maksatsirroos, närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon, deliirium, jne) ravi eest 26,4 miljonit krooni. Samas suurusjärgus summa maksab haigekassa pearahana perearstidele alla 2-aastaste laste abi eest.  

 

Alkoholi tarvitajad alahindavad enda joodavaid koguseid

Inimesed alahindavad oma alkoholitarbimist, pidades seda väiksemaks kui see tegelikult on. Kuigi 76% inimestest tõdevad, et Eestis juuakse palju alkoholi, siis enda alkoholitarbimist hinnatakse pigem väheseks (58%) või mõõdukaks (25%), vaid 2% hindab oma alkoholitarbimist suureks (Eesti Konjuktuuriinstituut, 2009). 15% inimestest väidab, et nad ei joo alkoholi üldse. Inimesed ei taju, et nende joodavad kogused on pidevalt suurenenud. Alkoholi müük Eestis on aasta-aastalt suurenenud, samal ajal on vähenenud nende inimeste arv, kes peavad oma joomist mõõdukaks ja suurenenud nende arv, kes peavad väheseks.  

 

Alkoholi tekitatud kahjud Eestis on suuremad kui isegi nendes maades, kus juuakse sarnastes kogustes

Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid on tavaliselt seotud alkoholisõltuvusega (sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine), regulaarse tarbimisega (sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire), joobeseisundiga (sh alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jne). Eestis on kõrged nii regulaarsetest tarbimisest kui joobeseisundist põhjustatud kahjud.  

2002.aastal oli Eesti meeste keskmine eluiga EL 15 riikide keskmisest 10,7 aastat madalam ning naiste keskmine eluiga madalam 4,8 aastat. Meeste madalam eluiga oli tingitud eelkõige surmadest enne 44.eluaastat. EL-15 keskmisega võrreldes kaotasime 4 aastat vigastussurmade tõttu ja 4,4 aastat südame-veresoonkonna haiguste tõttu.  

Vigastused

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis väga suur suremus erinevatesse vigastustesse (sh enesetapud, mürgitused, liiklusõnnetused, tulesurmad). Alkoholiga seotud vigastustesse sureb igal aastal umbes 1500 inimest. Üle poolel korral juhtudest on hukkunud alkoholijoobes (65%).

Tulesurmas hukkunutest olid alkoholijoobes 88%. Alkoholist põhjustatud vigastuste puhul on iseloomulik, et surevad just parimas eas mehed. Meeste suremus ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes eagrupis isegi kuni 8 korda.  

Haigused

Alkoholi tarbimisega seotud haigustesse sureb igal aastal 600-700 inimest, sealjuures üle 500 neist on mehed. Osaliselt alkoholiga seotud haiguste tagajärjel sureb igal aastal 9-10 tuhat inimest, üle poole neist on naised. (EKI 2008).  

2008.aastal suri Eestis maksa alkoholitõve, alkoholimürgistuse ja alkoholist põhjustatud psüühika- ja käitumishäirete tõttu 535 inimest. Enamik neist, 320 meest ja 119 naist, olid vanuses 15-64 aastat. 172 inimest suri enne 50.eluaastat, 51 inimest enne 40.eluaastat (Meditsiiniline surmapõhjuste register, 2009). Võrdluseks – liiklusõnnetustes hukkus 2008.aastal 132 inimest.           

Alkoholimürgistustest põhjustatud surmade arv on aastati vähenenud, alkoholi maksatõbi surmapõhjusena aga tõusnud.  

Sotsiaalsed mõjud

Iga teine eestimaalane (52%) teab peresid, kus on alkoholi tõttu probleeme tekkinud. Sotsiaal-demograafilist tausta arvestades on nende hulgas oluliselt enam naisi ja madalama-palgalisi, kuus kuni 3500 krooni pereliikme kohta teenivaid inimesi. Oluliselt vähem on aga nende mehi ja 15-24- aastaseid noori. Joomise pärast muretsevad palju alkoholitarvitajate lähedased. 30% meestest tunnistab, et on pereliikmelt saanud soovituse vähem alkoholi tarbida (EMOR 2008).  

Eesti alkoholitarbimise kultuurile on iseloomulik suurte alkoholikoguste joomine purju joomise eesmärgiga

Sellise tarbimismustri eripära on suur seos alkoholitarbimise ning vägivalla, ka enese vastu suunatud vägivalla vahel. Võrdluseks võib tuua n-ö kontinentaalse joogikultuuri, kus alkoholitarbimine on valdavalt seotud toidukultuuriga ning korraga tarbitakse väiksemaid alkoholikoguseid, alkoholitarbimise ja vägivalla seosed on nõrgad ning alkoholist tingitud kahjud väiksemad.

Pea iga teine mees vanuses 16-44 jõi end kord kuus purju ja iga viies mees samas vanusgrupis jõi end purju iga nädal. Iga kuues naine jõi end purju kord kuus. Purju joomine algab juba noores vanuses. Meie 11–15-aastased noored on purju joomise sageduselt Euroopa maade edetabelis 3.–4. kohal (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) 2005/2006 õppeaastal, TAI).  

Noorte alkoholitarbimine kasvab ning tarvitamist alustatakse üha nooremana.

Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12-13 ja noorelt alustajate osakaal on tõusmas. Samas eas juuakse end ka esmakordselt purju. 11-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC 2005/2006 õppeaastal, TAI). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine kui purju joomine. Tüdrukute purju joomine on eriti märgatavas kasvutrendis, mis on osaliselt selgitatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (Koolinoored ja uimastid (ESPAD), 2008, TAI). Alkohol on otseselt seoses noorukite suremuse kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. 

Sarnased artiklid