Arnold Rutto on oma lapsepõlve veetnud Abhaasias ning viimased viis aastat Eestis elanud. Pagulasnädala raames andis ta Rahvusvahelisele Migratsiooniorganisatsioonile (IOM) intervjuu enda lõimumise ning eestlaste hoiakute teemal. Alljärgnev artikkel on kokkuvõte 20. juunil toimunud intervjuust Tammsaare parki püsitatud põgenikelaagri telgis.

Olete Eestis elanud üle viie aasta. Kas olete kohanenud ning millega Te igapäevaselt tegelete?

Jah, olen elanud Eestis üle viie aasta. Sellest 4 aastat olen juba töötanud ühes finantsettevõttes - olen õnnelik, et kunagi võtsin vastu tööpakkumise ja tänaseks olen tegelenud mõnede projektidega, mille üle olen päris uhke. Usun, et kui teed oma tööd ja naudid seda, siis on see õige valik. Igapäevaselt tegelen spordiga ja vabal ajal külastan teatreid, muuseume, reisin.

Võitsite enda looga konkursil "Elust uuel kodumaal" auhinna lõimumise kategoorias. Mis Teie Eestisse tulekule eelnes ning miks üldse otsustasite Eestisse tulla?

Jah, osalemine konkursil oli minu jaoks uus ja põnev kogemus. Samas oli ka hea meel oma kogemust teistega jagada. Igaühel on oma elukogemus, samas on tihti põnev ja huvitav kuulata teiste kogemustest ja seiklustest.

Paljudel on nad väga erinevad ja samas on midagi sellist, mis ühendab neid kõiki. Ja see on soov elada ja jagada teistega elamisrõõmu... Miks otsustasin üldsegi Eestisse tulla? Nagu ka oma essees kirjutasin, oli mul väikese lapsena unistus tulla kunagi Eestisse. Ja kui see unistus täitus, sain aru, et olengi Eestis. Ärge kartke unistada, unistused võivad täituda.

Mis te arvate, kas teistest kultuuriruumidest tulijatel on lihtne Eestis uut elu alustada ja miks?

Saan rääkida ainult oma kogemusest - ega see polnud alguses kerge. Nüüdseks olen juba nii sisse elanud/lõimunud, et ei pööra tähelepanu sarkastilistele kommentaaridele või üleolevale suhtumisele. Alguses oli see pisut hirmutav ja harjumatu.

Usun, et palju sõltub ka nendest uutest tulijatest, miks nad tulevad, mis on nende eesmärgid? Hea on, et Eestis on suhteliselt õiglane sotsiaalne süsteem (toetused, rahade jagamine) - see ei meelita siia neid, kes plaanivad riigi kulul elada. Arvan, et sellise mõtteviisiga tulijatele saab küll raske olema.

Mille poolest Teie, kui eestlase integratsioon Eesti ühiskonda uusimmigrantide, sh pagulaste integratsioonist erineb?

Uusimmigrantide lõimumine Eesti ühiskonda võib erineda minu omast selle poolest, et olen ise eestlane, nii et mõistan (usun, et mõistan) eestlasi ja meil on ühised väärtused, see mis puudutab kultuuri, keelt ja kombeid. Samas kui oled teisest kultuurist tulnud, pead alguses õppima tundma, mis on ühe eestlase jaoks väärtus ja alles siis õppima seda väärtustama.

Nii lõimub kiiremini. Oluline on ka teada ja mõista kohalikke nalju.

Miks keskmised eestlased arvavad immigrantidest just nii nagu nad arvada?

Pean tõdema, et pole oma elus veel seda kuulsat keskmist eestlast kohanud ega pole au temaga tuttav olla. Kindlasti on seda arvamust mõjutanud stereotüübid, eelarvamused ja ka kogemused (näiteks reisidest, mõnel nad pole positiivsed). Mõned mõtlevad, et parem karta kui kahetseda.

Kuidas Teile tundub, kas teisest kultuuriruumist tulijad on ohuks siinse kultuuri püsima jäämisele?

See on väga huvitav küsimus, millele igaüks peaks alguses ise vastama, et mõista teise kultuuri esindajate arvamusi. Raske on öelda, et kas see muude kultuuride mõju ohustab meie kultuuri ellu jäämist või mitte. Kui elad välismaal, siis ikka väärtustad just oma kultuuri rohkem kui teise rahva kultuuri. Räägin enda kogemusest, kui elasin Abhaasias, siis oli minu jaoks alati esimesel kohal just Eesti kultuur mitte mõne teise riigi traditsioonid.

Kas meie ühiskonnal on lootust sallivamaks muutuda? Kas olete täheldanud märke, mis sellele viitaksid?

Minu meelest on, olen neid trende just noorte puhul märganud, nende jaoks pole oluline, kas nende suhtlemiskaaslane on teisest rahvusest, mis värvi on tema nahavärv või mis Jumalat ta kummardab. Usun, et eestlaste lõimumine maailma kultuuri ruumi toimub kiiremini, kui kohalike muukeelsete lõimumine Eesti kultuuri- ja keeleruumi.

Pagulasnädal korraldati ja intervjuu toimus Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatiooni (IOM) Tallinna esinduse projekti "Avalikkuse teadlikkuse ja sallivuse tõstmine Eestis: Põgenikud, pagulased ja immigrandid" (PAREM) raames. Projekti kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta