Automaksu eesmärk on vähendada transpordi negatiivset keskkonnamõju ja mõjutada inimesi tegema keskkonnasäästlikumaid otsuseid. Täisteenusrendiga tegeleva Mobire tegevjuht Andrus Valma tõi välja, et kuigi maksudega seotud muutuse ei rõõmusta nii tarbijaid kui ka teenusepakkujaid, siis ülemaailmse autostumise leevendamiseks on see siiski vajalik samm.

Automaks on Mobire tegevjuhi Andrus Valma sõnul riigi vahend suunamaks inimesi oma seniseid käitumismustreid üle hindama. „Auto on inimeste jaoks eelkõige tarbeese. Kui aga vaadata statistikat, siis ei vali me enamasti autot mitte vajaduste järgi. Kõnekas fakt on, et eestlased ostavad lõunanaabritest kuni kaks korda kalleimaid sõidukeid. Ei tahaks uskuda, et meil on autole kui tarbeesemele kuidagi teistsugused ootused kui lätlastel ning pigem on tegu ikka ka sellega, et kaasmaalastest mingil viisil parem olla,“ nentis Valma lisades, et ka Euroopa autostumise edetabelites on Eesti esimese kümne hulgas.

Automaks on hea viis panna inimesi autot soetades mõtlema, kas neil on vaja kõige võimsamat ja suuremat autot või saavad nad tegelikult hakkama ka väiksema autoga. Lisaks paneb automaks kindlasti kaaluma seda, kas perel on vaja ka teist autot või saab need sõidud lahendada ühistranspordiga või lühiajaliselt autot rentides.

„Paraku on meie inimloomus selline, et vajame suurte muutuste elluviimiseks nügimist. Kui aastakümneid tagasi keelustati siseruumides suitsetamine, oli sellele suur vastumeel nii meelelahutusettevõtjate kui ka inimeste, eelkõige mõistagi suitsetajate, poolt. Siiski harjusime muutusega kiirelt ja täna ei kujutaks me ettegi, kui olukord oleks teistsugune,“ tõi Valma näitlikustades välja, et automaks on vajalik inimeste käitumismustrite loomiseks.

Valma tunnistas, et automaks mõjutab valusamalt maapiirkonnas elavaid inimesi, kuna äärealadel sõidab ringi oluliselt rohkem vanu autosid. Ka uusi autosid soetades eelistatakse neis piirkondades sisepõlemismootoriga autosid, kuna elektriautode kasutamine on kaugemates piirkondades puudulikust laadimistaristust tingituna oluliselt keerulisem. Siiski leiab ta, et selle olukorra peaks lahendama näiteks toetustega mitte erisustega automaksu rakendumisel. Vastasel juhul jääks tahaplaanile eesmärk automaksuga Eesti autopargi rohelisemaks muuta.

Muutused tarbijate mõttemallides

Kui vaadata trende maailmas, siis on näha, et järjest rohkemates suurlinnades liigutakse regulatsioonidega selles suunas, et autosid linnades ja eriti kesklinnas vähem oleks. Järjest enam suunatakse inimesi linna piirides arendades välja mugavat ühistranspordi võrgustikku.

„Ses osas peaks muidugi meie Eestis kiiremaid samme astuma, sest praegune olukord, vähemalt Tallinnas, ei anna inimestele lootust, et ühistransport autot asendada suudaks,“ tõdes Valma.

Samamoodi muutuvad järjest populaarsemaks erinevad rendi- ja autojagamise teenused. Kui vanemas põlvkonnas on rohkem neid, kes tunnevad vajadust autot omada, siis nooremas generatsioonis on trendid muutunud. „Väga paljud noored ei näe auto ostmiseks vajadust, hea meelega kasutatakse ühistransporti, liigeldakse elektritõukside ja -ratastega. Vajadusel kasutatakse autojagamise teenust või renditakse auto perioodiks, mil seda rohkem vaja on,“ tõi Valma välja muutuvad trendid autoturul. Ta lisas, et erinevates prognoosides ennustatakse, et kümnendi lõpuks on isiklike autode osakaal kukkunud USA-s vähemalt 80%.

Valma tõdes, et ta ei arva naiivselt, et inimesed automaksu tõttu autost loobuma ruttavad. Nii Eestis kui mujal läbi viidud uuringud näitavad, et auto omamine on tarbijate jaoks jätkuvalt olulisel kohal ning vaid suurem osa inimestest ei plaani autot asendada muude transpordivahenditega. Siiski on muutused tänu nügimisele juba alanud ja inimeste kasutatavate sõidukite tüübid ja nende kasutusviis on muutumas traditsioonilistelt varade omandimudelitelt paindlikuma juurdepääsuga mudelitele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta