Avalik pöördumine: Keemiatööstuse Liidu kampaania eksitab avalikkust

Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja avalik pöördumine seoses Eesti Keemiatööstuse Liidu keskkonnatasude tõusu vastase kampaaniaga.

Energeetika
15. oktoober 2014

Eesti Taastuvenergia Koda (ETEK) ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiavad, et Eesti Keemiatööstuse Liidu alustatud maavarade kampaania eesmärk on avalikkuse eksitamine ja otsusetegijate mõjutamine taganemaks põlevkivi efektiivsemat kasutust ja seeläbi põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamist õhutavatest ning riigi ressursitulu

Põlevkivi keskkonnatasusid tuleb tõsta

"Kui me tahame, et Eesti maavarad oleksid tõesti meie õnn, siis ei tohi „meie“ tähendada vaid keemiatööstureid ja „õnn“ vaid nende rahalist kasu teiste õnnetuse arvelt.

Riigi plaan tõsta keskkonnatasusid on õigustatud, sest riik ei pea soosima ja toetama tegevust, mis suurendab keskkonnasaastet ja on vastuolus Euroopa Liidu ühiste eesmärkidega.

Põlevkivitööstus annab vaid 4% sisemajanduse kogutoodangust, kusjuures selle marginaalse panusega majandusse kaasneb ligi 90 % Eesti keskkonnareostusest!

Põlevkivienergeetikaga seotud tasusid pole senini tõstetud samaväärselt teistele valdkondadele kehtestatud tasumääradega ning ka saastetasumäärade suurendamise ettepanekuid pole ellu viidud.

Paradoksaalselt on saastetasude laekumine vähenenud, sest elektritootjad ei pea enam maksma CO2 saastetasu. Saastetasumäärad ei võta täielikult arvesse kõiki keskkonnamõjusid, mistõttu ei maksa saastajad kogu nende tekitatud keskkonnakahju.

Madalad keskkonnatasud ei motiveeri ettevõtjaid investeerima enam lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtamatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse.

Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul.

Konkurentsiameti 2013. aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13%, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33% ja õlitootmise kasumlikkus 83%.

Õiglane ja õiguspärane on, et saastaja hüvitab tekitatud keskkonnakahju ning ressursi omanik saab ressursi eest õiglast tasu.

Olukord, kus enam kui 90% põlevkiviõlist ei kasutata siseriiklikult, vaid see läheb ekspordiks, jättes riiki keskkonnareostuse, ning olukord, kus põlevkivielektri ekspordil piiranguid pole, on vastuolus kehtiva Põlevkivi arengukavaga, mis ütleb selgelt: „põlevkivi prioriteetseks kasutamissuunaks on elektri ja põlevkiviõli tootmine Eesti riigisisese tarbimise katmiseks. Põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eestist väljaveoks on lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist.“

Nõustume põlevkivisektori ettevõtjatega, et sektoris tegutsevatele ettevõtjatel on vaja pikaajalist ettenähtavust regulatsiooni arengu osas. Ent see ei saa tähendada keskkonnatasude külmutamist nagu ettevõtjad soovivad.

Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis pikas perspektiivis energiajulgeoleku tagamiseks meie tulevaste põlvede tarbeks, on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama - taastuvallikatel ja –kütustel põhineva - energia kasutamisele, mis tagab nii konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad kui ka puhtama elukeskkonna," selgitatakse avalikus pöördumises.