Nõudlus energiatõhusate kodude järele on 2021. aastal kahekordistunud ning Balti riikides on Swedbank kõrgeima energiatõhususe klassiga (A või kõrgem) kodu ostmiseks või ehitamiseks laene väljastanud 210 miljonit euro eest. Sellest 109 miljonit eurot on väljastatud A+/A++ kodudele Leedus ning 76 ja 25 miljonit eurot on väljastatud A-klassi kodudele Eestis ja Lätis.
- Ehitus ja renoveerimine
- 23. detsember 2021
- Foto: Pixabay
Baltikumis on Swedbank olemasolevate eramajade energiatõhususe parandamiseks laenu pakkunud 2020. aasta novembrikuust ning praeguseks on seda võimalust kasutatud juba 14 miljoni euro ulatuses.
Arvestades, et elamute energiatõhusus on üks Euroopa rohelise kokkuleppe põhipunkte (eluasemed põhjustavad ligikaudu 40% kõigist CO2 heitkogusest), pööravad pangad säästvate lahenduste rahastamisele erilist tähelepanu. Swedbank alustas era-, paaris- ja ridamajade energiatõhususe parandamiseks erilaenu pakkumist juba 2020. aasta novembris.
Nimetatud tootega rahastatakse selliseid tegevusi nagu hoone üksikute konstruktsioonielementide (seinad, põrandad, laed, katus, vundament jne) soojustamine, tsentraliseeritud või lokaalse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine koos taastamisega, uste ja akende vahetus, kütte juhtimise vahendite ja energiasäästlike lahenduste paigaldus (päikesepaneelid, LED-valgustus jne). Swedbank Eesti laenuvõtjad on tänavu Kodu energiatõhususe laenu võtnud 8,5 miljoni euro eest, Baltikumis kokku aga 14 miljoni eest.
Keskmine kodu energiatõhususe laenu summa Eestis on sel aastal 42 000 eurot. Enamik inimesi kasutab laenu kodu soojustamiseks, mis võimaldab tulevikus ka kõige enam raha säästa. Samuti on populaarsed akende/uste ja kütesüsteemide vahetamine ning päikesepaneelide paigaldamine.
„Pankadel on jätkusuutlikule ja madala süsinikusisaldusega majandusele üleminekul täita oluline roll, mistõttu oleme otsustanud tegutseda aktiivsemalt keskkonnasäästlikuma tuleviku nimel. Nii ongi Swedbank keskendunud kvaliteetsete ja jätkusuutlike lahenduste rahastamisele, mis lisaks keskkonnasõbralikkuse suurendamisele aitavad ka kinnisvara väärtust säilitada. Energiatõhusamate kinnisvaraobjektide nõudlus on alati suurem kui nõudlus tavapäraste kinnisvaraobjektide järele, seda eriti energiaallikate hinnatõusu jätkudes. Kolme Balti riigi võrdluses on enim energiatõhususe laene väljastatud Eestis (8,5 miljonit eurot), Leedus on selliseid laene antud 3,8 miljoni ja Lätis 1,7 miljoni euro eest,” selgitas Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Lisaks eraisikute tehtud investeeringutele väljastab Swedbank energiatõhususe suurendamiseks laene ka korteriühistutele, mis on vähendanud oluliselt korteriomanike küttekulusid ja parendanud elukvaliteeti.
2021 a. on korterelamute tervikrenoveerimiseks saanud laenu üle 100 ühistu. Kuna ühistute suurused on erinevad, siis keskmine laenusumma oli sel aastal umbes 0,5 miljonit eurot, millele lisaks andis oma panuse ka KredExi poolt väljastatav toetus.
„Heites pilgu energiatõhusamate kodude ja neile väljastatud laenude statistikale, ilmneb ootuspärane kasvutrend. Kui aasta alguses moodustas energiatõhusamate kodude (A-klassi kodu) osakaal Swedbanki laenude eest ostetud uute hoonete koguarvust 16%, siis 2021. aasta lõpus on see näitaja juba ligikaudu 35%. Sarnast trendi võib täheldada ka naaberriikides: Lätis moodustavad A-klassi kodude laenud 14% kõigist tänavu väljastatud eluasemelaenudest, Leedus aga on 20% kõigist selle aasta eluasemelaenudest väljastatud A+/A++ kodude ehitamiseks,” lisas Pärgma.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta