Mõelge korraks, mis on biojäätmete sorteerimise mõte? Kas see, et lihtsalt sorteerida? Või hoopis see, et biojäätmed ei jõuaks olmeprügisse, kust nad omakorda jõuavad prügilasse või põletusahju? Minu jaoks on vastus selge – biojäätmeid on vaja sorteerida selleks, et nendega või nendest saaks teha midagi väärtuslikku. Kuid kas seda ka tehakse?
- Tarbimine ja tervis
- Markko Mäll, www.compost-it.ee Toimetas: Laura Nirgi
- 28. veebruar 2017
Kui soovid, et sinu hoolikalt sorteeritud köögijäätmetest saaks edaspidi toitained taimedele ja mullale ning seda võimalikult väikese vaevaga, siis suure tõenäosusega vajad sa bokashi-süsteemi. Eeltöötle oma biomaterjali kasulike bakterite ja seentega, kaeva see maasse ning raja kahe nädala pärast selle peale marja- või köögiviljapeenar!
Kogu protsess alates biojäätmete tekkimisest kuni selle toitaineterikkaks mullaks muutumiseni võtab vaid umbes kuu aega! Tavalise kompostimise juures ei ole nii kiiret tulemust kuidagi võimalik saavutada.
Nagu nimigi reedab, siis meetod pärineb Jaapanist ja viimase lihvi sai alles 1980ndatel. Selle meetodi geniaalsus peitub lihtsuses. Kui meile on selgitatud, et kompostimine on ainuke viis orgaanilist materjali tagasi mulda viia, siis bokashi-süsteemis jäetakse just kõige tülikam ja aegavõtvam osa – kompostimine – vahele.
Kuigi tihtipeale arvatakse, et kompostimine on ju vaid tagaaias köögijäätmete hunnikusse kogumine, siis tegelikult on see inimese hallatav protsess, kus tuleb reguleerida pH-taset, temperatuuri, niiskust, õhku ning süsiniku ja lämmastiku tasakaalu. Bokashi’ga ei pea seda tegema.
Bokashi hapendab toidujäätmeid
Bokashi tähendab jaapani keeles orgaanilise aine fermenteerimist ning täpselt seda ta teebki. Fermenteerimine, maakeeli hapendamine, toimub kinnises, hapnikuvabas ja happelises keskkonnas. Köögijäätmed kogutakse plastikust ämbrisse, kuhu lisatakse kihiti ka bokashi-kliisid.
Kliid on nakatatud kasulike mikroorganismidega, kes muutuvad aktiivseks, hakkavad paljunema ning suhkruid tarbima kokkupuutes orgaanilise materjaliga. Nendeks mikroorganismideks on piimhappebakterid, fotosünteetilised bakterid ja seened.
Kui ämber saab täis, pressitakse materjal kokku (et eemaldada liigne hapnik), lisatakse viimane kiht kliisid ning suletakse tihedalt kaanega vähemalt kaheks nädalaks. Mikroorganismidel on vaja kaht nädalat, et anaeroobsetes tingimustes oma töö lõpuni viia.
Bokashi-süsteem koosneb vähemalt kahest ämbrist. Ämbreid võib ka rohkem olla, sest bokashi eeltöötlemise juures on eriti hea see, et biomaterjal ei mädane ega haise. See jääb teadmata ajaks täiesti muutumatuks, kuni seda ei söödeta aeroobsetele mullaorganismidele. See tähendab, et võite kasvõi mitme kuu köögijäätmeid hoida keldris ning viia need maakodusse või kompostihunnikusse siis, kui ise soovid.
Lisaks eespool nimetatud omadustele on bokashi’l traditsioonilise kompostimise ees veel rida eeliseid. Üks n-ö räpane tõsiasi kompostimise kohta, millest ei räägita, on see, et kui kompostihunnikut korralikult ei segata ja ei lisata piisavalt süsinikurikast materjali (nt paber, puulehed), siis see muutub anaeroobseks ning sealt hakkavad eralduma erinevad kasvuhoonegaasid nagu CH4, CO2, N2O.
Bokashi seob süsinikku
Nagu olete märganud, siis kompostihunnik vajub valmimisel kokku. See juhtub sellepärast, et lisaks kahjulikele ainetele lendub atmosfääri ka väga palju kasulikku, nt vesi ja süsinik.
Kuna bokashi on kinnine süsteem, siis seal ei lähe mitte midagi raisku. Kõik aminohapped, vitamiinid, ensüümid, toitained vabanevad toidujäätmetest ning jõuavad täpselt sinna, kuhu peavad – mulda. Lisaks ka suurel hulga vett, mida taimerakud sisaldavad, ning süsinik, mis on mullale väga vajalik.
Eelised, mida bokashi-süsteem pakub:
- Võib lisada kõiki biolagunevaid jäätmeid, k.a liha, kala, piimatooted;
- Ei pea muretsema pruunide ja roheliste materjalide tasakaalustamise pärast;
- Ei ole muret putukate, näriliste ega haisuga;
- Ei eralda kasvuhoonegaase;
- Toitained ja süsinik ei lähe kaduma;
- Valmimisel sisaldab hulganisti kasulikke ja probiootilisi mikroorganisme;
- Ei vaja segamist;
- Bokashi kompostimine on ca 10 korda kiirem kui traditsiooniline kompostimine;
- Happeline keskkond hävitab pestitsiidijäägid, patogeenid ning umbrohuseemned;
- Võib anda probiootilise söödana kanadele, sigadele.
- Fermenteerumise ajal hakkab eralduma siirupilaadset vedelikku, mis on väga toiteaineterikas ja sisaldab hulganisti kasulikke baktereid. Seda vedelikku saab lahjendades kasutada taimede kastmiseks ja väetamiseks ning lahjendamata kujul äravoolu ummistuste ennetamiseks. Bakterid kinnituvad torude külge ja hakkavad sööma rasvu ja muid jäänuseid.
Bokashi eeltöötlemine on arvatavasti kõige keskkonnasõbralikum ja efektiivsem moodus oma biojäätmete väärindamiseks ning toitainete tagasi mulda suunamiseks. Kui taaskasutamine on teile oluline ning soovite oma süsinikujalajälge vähenda, siis on raske midagi paremat ette kujutada.
Kuna tegu on süsiniknegatiivse süsteemiga, siis bokashi’ga te mitte ainult ei leevenda keskkonnaprobleeme, vaid aitate vähendada kliimasoojenemist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
