Laupäeval lõppenud ÜRO kliimakõnelustel Cancúnis jõuti esmakordselt kokkuleppele, millega nõustusid kõik suuremad riigid süsihappegaasi emissioone vähendama. Lepet peetakse siiski pigem tagasihoidlikuks võiduks, kuna emissioonikärped pole piisavad, et hoida globaalset temperatuuritõusu soovitud kahe kraadi piires.

Kokkuleppe peaks aitama vähendada metsaraiet, võimaldama arengumaades kasutusele võtta väikese süsinikujäljega tehnoloogiaid ning panema aluse 100 miljardi dollari suurusele „rohelisele fondile“, mis kaitseks kõige haavatavamaid riike kliimamuutuste negatiivse mõju eest, kirjutas The Guardian.

Valitsused ei suutnud aga kahjuks kokku leppida, kui palju täpselt tuleks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada. Lisaks jätab kokkulepe riikidele mitmeid võimalusi, kuidas emissioonide vähendamisest kõrvale hiilida.

Sõltumatu kliimalabori Climate Action Tracker uurijad väitsid, et praegune kokkulepe toob võrreldes baasperioodiga kaasa 3,2-kraadise soojenemise, mis tähendab mitmele vaesele riigile katastroofi. Greenpeace’i kliimapoliitika direktori sõnul võis Cancún päästa küll ÜRO kliimaprogrammi, kuid ei päästnud veel kliimat.

Tööstusriikide esindajad olid aga entusiastlikumad. „Meil on nüüd alustekst, ja kuigi mitte kindlasti perfektne, on see heaks aluseks, millelt edasi liikuda,“ ütles USA saadik kõnelustel Todd Stern. Ka Suurbritannia esindaja Chris Huhne oli positiivselt meelstatud. Tema sõnul annab lepe ettevõtlusele rohkem kindlust investeerida säästvasse majandustegevusse ning julgustab Euroopat pühenduma 30%-lisele emissioonivähendusele aastaks 2020.

Cancúni kokkulepe:

  • Kõik riigid peavad CO2 emissioone vähendama

  • Pakutakse rahalist abi riikidele, kes väldivad metsade hävitamist

  • Arengumaade kohanemist kliimamuutustga toetatakse kohe 39 miljardi dollariga ning 100 miljardi dollariga järgneva kümnendi  jooksul

  • Uut ÜRO kliimafondi asuvad juhtima peamiselt arengumaad

  • Väikese süsinikujäljega tehnoloogia ja teadmiste levik vaestesse riikidesse muudetakse lihtsamaks

  • Hiina, USA ja teised suurema emissiooniga riigid lubavad oma tegevusi kontrollida

  • Viie aasta pärast võetakse tulemused kokku teadusliku uurimusega

Sarnased artiklid