Kolmapäeval EP täiskogu istungul vastu võetud resolutsiooni kohaselt peavad EL ja liikmesriigid nõudma kasvuhoonegaaside heite vähendamist 40% võrra 2030. aastaks ja suurendama panust kliimameetmete rahastamisse. Saadikud leiavad, et osa CO2-turu kauplemisest saadud tulust tuleks suunata kliimapoliitika rahastamisse  ning lennundus- ja laevandussektor peaksid algatama meetmed oma heitkoguste vähendamiseks 2016. aasta lõpuks.

Resolutsioonis, mis on COP21 kliimakonverentsile sõitva EP delegatsiooni mandaadiks, kutsuvad saadikud ELi üles nõudma:

  kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist vähemalt 40% aastaks 2030;

  energiatõhususe 40 % eesmärgi saavutamist;

  eesmärki taastuvenergia kasutamiseks 30 % ulatuses 2030. aastaks.

Resolutsioonis nõutakse samuti ELi kliimapoliitika üldist elavdamist, mis oleks kooskõlas ELi võetud kohustuse ülempiiriga vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80-95 % allapoole 1990. aasta taset.

Saadikud ütlevad resolutsioonis, et 2015. aasta protokoll peaks olema õiguslikult siduv.

Selle eesmärgiks peaks olema ülemaailmsete CO2-heitkoguste järkjärguline lõpetamine 2050. aastaks või varsti pärast seda, et maailm püsiks kulutõhusal heitkoguste vähendamise kursil, mis vastab temperatuuritõusu 2 °C-ga piiramise eesmärgile.

Vajadusel tuleb välja töötada töökava, mis käivitub 2016. aastal eesmärgiga kindlaks määrata täiendavad kasvuhoonegaaside heite vähendamismeetmed.

ELi kutsutakse samuti üles toetama viieaastaseid kohustuste võtmise perioode, mis on kõige sobivamad, et vältida takerdumist madala tasemega sihtidesse.

Saadikud tunnevad samuti muret selle pärast, et kavatsetavate riiklikult kindlaks määratud panuste kogumõju esialgse analüüsi järgi oleks ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus 2,7–3,5°C võrra. Nad kutsuvad osalisi Pariisi COP 21 kohtumisel kokku leppima, et praegusi kavatsetavaid riiklikult kindlaks määratud panuseid muudetakse enne 2020. aastat, et viia need vastavusse uusimate teaduslike hinnangute ja turvalise, 2°C eesmärgiga kokku sobiva ülemaailmse CO2-eelarvega.  

Kliimapoliitika rahastamine

Resolutsioonis palutakse ELil ja liikmesriikidel kokku leppida tegevuskava uute, täiendavate ja prognoositavate rahastamisvahendite leidmiseks kooskõlas olemasolevate kohustustega, et anda oma õiglane panus 2020. aastaks üldise sihtsumma, 100 miljardit USA dollarit aastas saavutamisse. Parlament teeb ettepaneku eraldada kliimapoliitika rahastamiseks osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi saastekvootidest ja kasutada ka ELi ja rahvusvahelistest lennunduse ja merenduse heitkoguseid käsitlevatest meetmetest saadud tulu.

Transport

Parlament tuletab resolutsioonis meelde, et transport on suuruselt teine kasvuhoonegaaside heite tekitaja ja kutsub COP21 osalisi tegema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu tööd heitkoguste vähendamise meetmete vastuvõtmiseks.