Näiteks tarbijakaitseametist otsivad üha enam abi inimesed, kes on internetis sõlminud müügilepingu teise eraisikuga, kuid pole rahul saadud kaubaga. Sellisel juhul ei ole inimese kaebuse lahendamine tarbijakaitseameti võimuses, sest eraisikutevahelise müügitehingu puhul ei kaitse ostjat seadusest tulenevad tarbijaõigused. 14-päevane tagastamisõigus, õigus esitada puuduse ilmnemisel kahe aasta jooksul pretensioon jms reeglid kehtivad praeguste seaduste järgi vaid siis, kui inimene teeb ostu juriidiliselt isikult.

Kahjuks on internetis ka näiliselt igati korrektseid e-poode, mille taga on vaid eraisik. Kontrollimaks, kas e-pood on ikka korrektselt registreeritud või on tegemist eraisikuga, tuleb ostjal enne makse tegemist vaadata, kes on maksekorraldusel märgitud saajaks. Samuti saab seda kontrollida äriregistrist (https://ariregister.rik.ee/). Kui ettevõte ei ole registreeritud kui juriidiline isik, võib eeldada, et veebipoe varjus tegutseb eraisik.

Maksu- ja tolliameti esindajad tõid ümarlaual välja, et eraisikud müüvad portaalides või taolistes näilistes e-poodides ka suurtes kogustes uusi kaupu. Müügi eest teenitud tulu aga ei deklareerita ja maksud jäetakse riigile tasumata. Lisaks on osade kaupade müük piiratud, lubatud vaid erilubadega või kauplemine nendega internetis üldse keelatud. Sellisteks kaupadeks on kõik aktsiisikaubad (alkohol, tubakas), ravimid, ohustatud looma- ja taimeliigid, relvad, lõhkeained ning võltsitud kaubad.

Internetiärisid ühendava Eesti E-kaubanduse Liidu jaoks kahjustab eraisikute illegaalne tegutsemine aga e-kaubanduse mainet ja tekitab ebaausa konkurentsiolukorra. Seetõttu on ka liit võtnud oma eesmärgiks hoiatada tarbijaid nende isikute eest, kes on ebaseaduslikult e-poe avanud või müüvad kuulutusteportaalides ja sotsiaalvõrgustikes oma tooteid. Selline tegevus käib liidu hinnangul kõikide nende arvelt, kes siiski oma maksukohustusi täidavad.