Eestis tehtud ehitustööde maht teises kvartalis langes. Aastases võrdluses oli ehitusmaht 1,8% madalam. Kuigi ehitus pöördus langusesse, oli tegemist veel endiselt väga kõrgete mahunumbritega. Ehitusmahu languse taga oli hoonete ehituse vähenemine. Hoonete ehitusmaht langes teises kvartalis 9% võrreldes aasta varasemaga. Rajatiste ehitusmaht oli aga 14% kõrgem võrreldes aastatagusega.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht oli esimeses kvartalis 17% kõrgem võrreldes aastatagusega, moodustades 5% kogu ehitumahust.

Ehitusettevõtete kindlustunne jätkas suvekuudel halvenemist, kuid kukkumine pole olnud nii järsk nagu nägime 2020. aastal pandeemia puhkedes. Ehitusettevõtete hinnangul on tellimuste maht vähenenud ja ehitustegevust piirab järjest enam ebapiisav nõudlus, samas kui tööjõupuuduse probleem on aasta alguse tipust veidi alla tulnud.

Ehitushinna kiire kasv on mõnevõrra aeglustunud. Peamiselt veavad ehitushinda praegu kallinenud ehitusmaterjalid, mille hinnakasvu tipp jäi küll esimesse kvartalisse, kuid kasv oli ka teises kvartalis aastases võrdluses endiselt tugev. Oluliselt kallinenud ehitusmaterjalide tõttu on ehituse pakkumishind tunduvalt kallim, mis piiratud eelarvete tõttu vähendab riigitellimuste mahtu. Samas majanduse väljavaate halvenemise ja energiakriisi süvenemise tõttu võivad ka ettevõtted oma ehitusinvesteeringuid paremate aegadeni edasi lükata.

Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 25%, hooneehitus – keskmiselt 75%, millest mitteeluhooned omakorda – 40% ning eluhooned – ligi 35%.

Majapidamiste ostujõud langeb sel aastal oluliselt

Swedbanki prognoosi järgi ulatub palgakasv sel aastal 10 protsendini. Inflatsioon jääb aasta kokkuvõttes palgakasvust aga kaks korda kiiremaks. Nõudmiseni hoiuste portfelli kasv aeglustus juulis 11 protsendini. Sarnases tempos oli kasv ka vahetult enne pandeemia algust. Kogunenud hoiused on aga endiselt kõrged. Samas on need koondunud pigem suuremate hoiuste ja sissetulekutega majapidamiste kätte ja pakub neile suuri puhvreid kõrge inflatsiooni vastu. Majapidamiste üldine kindlustunne ning hinnang tulevasele finantsolukorrale on reaalpalga vähenemise tõttu tugevasti langenud, kuid soov teha suuremaid oste ning osta kinnisvara on veel endiselt kõrged.

Tugevat nõudlust kinnisvaraturul on seni toetanud hea korterite taskukohasus, madalad intressimäärad ja suured hoiused. Kiire hinnakasv on korterite taskukohasust aga nüüdseks oluliselt halvendanud. Kodulaenu teenindamise kulud on majapidamiste jaoks tõusmas – 6-kuuline euribor on praeguseks tõusnud ühe protsendi lähedale.

Uusarenduste pakkumine on endiselt madal, kuigi see pole teises kvartalis enam langenud. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate korterite arv uusarendustes on kogu esimese poolaasta jooksul olnud veidi alla 1700, mis on võrreldav 2014. aasta keskmise tasemega.

Korterite taskukohasuse langus ning mõnevõrra ülehinnatud kinnisvaraturg võivad hakata nõudlust vähendama, mis peaks ka hinnatõusu survet leevendama.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta