Värsked uuringud kaheksas Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, sh Eestis näitavad, et Euroopa Liidu liikmesriigid plaanivad 672 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu meetmetega Euroopa roheleppesse oluliselt panustada. Uuringu ^[1] eestvedajad Bankwatch ja Euronatur näevad samas vajadust võtta kasutusele veelgi jõulisemaid meetmeid, et taastekavad oleksid ELi strateegiliste keskkonnaeesmärkidega terviklikult kooskõlas.

Plaanide Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg on täna, 30. aprill ning liikmesriigid on kohustatud eraldama rohepöörde jaoks vähemalt 37 protsenti kogukulutustest. Lisaks tuleb tõestada, et investeeringud ei kahjusta oluliselt teisi keskkonnaeesmärke, sealhulgas näiteks ökosüsteeme. Vaatamata mainitud kohustusele, näitab Bankwatchiga koostöös valminud teine analüüs ^[2] Eesti taastekavast, et Eestile kavandatud kuni 1.1 miljardist eurost on planeeritud tõeliselt rohelisi meetmeid hetkel vaid 25 protsenti.

Kuigi Komisjon soovitab liikmesriikidel järgida taastekavade koostamisel partnerluse põhimõtet, hoiti enamikes riikides veebruari seisuga kavasid saladuses. Ka pärast väljapakutud meetmete avalikustamist on avalik konsultatsioon olnud tagasihoidlik. Näiteks Eestis märtsikuus korraldatud konsultatsiooninädalal oli sisuliseks dialoogiks aega vähe ja mitmed potentsiaalselt keskkonnale kahjulikud meetmed olid aruteludest välja jäetud.

Eesti pakutud meetmed toetavad roheleppe eesmärke valdavalt hästi. Näiteks on eesrindlikud planeeritavad investeeringud taastuvenergiasse, energia salvestuse tehnoloogiatesse ning vana Rohuküla raudtee osalisse taastamisse.

Häid kavatsusi varjutab aga ebakindlus, kuna mitmed meetmed võivad kliima- ja keskkonnaeesmärke hoopis õõnestada. Näiteks meetmed nagu ettevõtete konkurentsivõime toetamine välisturgudel (€33M), tootmisettevõtete ärimudeli toetus (€9M) ja majanduse digipöörde toetamine (€73M) võivad tõeliselt jätkusuutlike sektorite toetamise asemel rahastada keskkonnakahjulikke ettevõtteid ja sektoreid. Kahjulike sektorite eluea pikendamine on aga roheleppe sisuliste eesmärkidega vastuolus.

Lisaks on laiemas liikmesriikide taastekavade analüüsis märgiline, et kui mitmed teised riigid on plaaninud investeerida looduskaitsesse, siis Eesti pakutud meetmed eiravad elurikkust ja ökosüsteeme täielikult. Seda vaatamata vajakajäämistele Eesti looduskaitses, intensiivsetest raietest tingitud vähenevale metsa kasvuhoonegaaside sidumise võimekusele ning Euroopa Komisjoni varasematele soovitustele.

Rohkem infot uuringute kohta:
¹. A new budget for a new Europe, CCE Bankwatch Network
². Country Report, Green Recovery Tracker

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta