Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku sõnul tuleb taotluse puhul tunnustada võro kogukonna suurt tahet ning innustust suitsusauna traditsiooniga tegelemisel. „Suitsusaunatava kandmine UNESCO nimekirja aitaks kaasa selle tänini elujõulise kombestiku kestmisele mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides, kus seda tuntakse. Eelkõige on see aga väärtus võrokestele endile,“ lisas Pedanik.

Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,“ märkis Veeroja.

Taotluse koostamist juhtis Võrumaa vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, mis tegutseb kohalike organisatsioonide toel. Kolmeaastase ettevalmistustöö käigus olid koostöökogu heaks partneriks kohalikud elanikud, ülikoolid ja uurimisasutused, kohalikud omavalitsused ja riik.

UNESCO nimekirja jõudmiseks tehtud töö aitab suitsusaunakombestikul edasi kesta just tänu kohalike inimeste teadlikule ja eesmärgipärasele tegutsemisele. Õpitoad, uurimistööd, nüüdisaegse kombestiku kogumine, film, raamat ja rändnäitus Võrumaa suitsusaunadest on vaid mõned näited tehtust.

2013. aasta märtsi seisuga on UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas 257 kultuurinähtust, millest kolm pärineb Eestist: Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon ning Seto leelo.