Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski rääkis Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaril sellest, mida oodata ELi uuest energiatõhususe direktiivist ning milliseid kohustusi see meie hoonetele seab. 

Eesti Arhitektide Liidu korraldatud kliimaseminaril „Kes on kliima arhitekt?“ arutlesid teadlased, eksperdid ja arhitektid mõjude üle, mis kaasnevad kliimamuutuste, valmiva kliimaseaduse, uute direktiivide ja nõuetega hoonetele. Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor, liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, professor Jarek Kurnitski leiab, et Eesti ehitussektor kannab kliimamuutustega kohanemisel suurt vastutust – meie hoonete süsiniku jalajälg on nii suur, et seda annab kindlasti vähendada. 

 

Vähemaga tuleb teha enamat

 

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi on tugevalt sisse kirjutatud põhimõte kasutada hoonetes nii vähe energiat ja ressursi, kui võimalik, ning katta oma energiakasutust taastuva energiaga.

„Puhas energia saab olla meie jaoks taskukohane aga alles siis, kui me seda säästlikult tarbime,“ nentis Kurnitski. „Selleks ongi vajalik hoonete energiatõhususe tõstmine ning vastav direktiiv seab lõpptarbimisele väga tugeva säästukohustuse. Hea uudis on see, et ei ole vaja mitte millestki loobuda, küll aga tuleb vähemaga teha enamat.“

Aastaks 2050 peaks Euroopa Liidu hoonefond muutuma süsinikuheite vabaks ning eesmärgi saavutamiseks valmistab iga riik järgmise aasta lõpuks renoveerimiskavad, mis panevad paika hoonete energiatarbimise vähendamise. 

Näiteks aastaks 2035 peaksid eluhooned tarbima võrreldes aastaga 2020 juba ligi 20% vähem energiat, aga ka edasi kehtestatakse uusi eesmärke viieaastase sammuga. Eluhoonete puhul peab vähemalt 55% säästust tulema halvima tõhususega hoonetest,  st hoonetest, mis praegu kuuluvad energiaklassidesse E, F ja G.

“Siin langeb kohustus riigile, mitte üksikutele hoonetele või hooneomanikele, ehk siis riigi ülesandeks saab näiteks motiveerida elamuhoonete elanikke erinevate toetusmeetmetega maju renoveerima. Mis puudutab mitteeluhooneid, siis oluline erinevus seisneb selles, et energiatõhususe tõstmise kohustus lasub nende puhul just omanikul,” selgitas Kurnitski. 

 

Alla D-klassi hooneid ei jää

 

Mitteeluhoonete puhul uuendatakse ka energiatõhususe märgistuse skaalat, mis jõustub 1. märtsil 2025. Selle tulemusena kaob H-klass ning 15% madalaima energiatõhususega hooneid jääb esialgu G-klassi. Aastaks 2030-2033 tuleks need hooned G-klassist edasi ülespoole välja viia F- ja E-klassi ehk nende eenergiatarbimine peaks vähenema vastavalt energiamärgise skaalale. Aga ka siia ei tohi need hooned pikemaks ajaks jääda ning ideeliselt aastaks 2050 ei tohi Eestisse jääda ühtegi mitteeluhoonet, mis ei vasta vähemalt D-klassi energiatõhususe nõuetele. Tõsi, siin on ettenähtud mõningad erandid muinsuskaitse all olevatele hoonetele, millele need nõuded ei rakendu. 

„Ehitusturul toimuvad suured muutused ning renoveerimismahud kindlasti kasvavad, kuid Eestis näeme ka väga suurt uusehituse mahtu ning uued hooned tuleb ehitada algusest peale süsinikuheite vabaks,” märkis Kurnitsi ja lisas, et uue skaala järgi – kuigi klassi nimi jääb samaks – peavad uued A-klassi hooned aastal 2030. tarbima 10% vähem energiat, kui praegu.  

Kurnitski tõi eesrindlikemate riikide näitena Taani, Soome, Prantsumaa ja Hollandi, kus hoonete olelusringi süsinikujalajälje piirvärtused kas juba on olemas ja kehtivad või kohe tulemas. 

“Olen teinud võrdluse ühe Tallinna uue korterelamu ja Rootsi uue samaväärse korterelamu vahel ning selgus, et nende aastane süsiniku jalajälg erineb minimaalselt, Tallinna oma on pisut, ehk 25 kilogrammi CO2 ekvivalenti, suurem (400 vs. 375 kg CO2/m2) – see näitab kenasti, et midagi võimatut siin ei ole ning heitevabade hoonete teke ja nende süsinikujalajälje kontrolli alla võtmine on teostatav. Täna hooneid kavandades peab vaatama tulevikku ning arvutama ja analüüsima rohkem,” arvas Kurnitski. 

Eesti Arhitektide Liidu kliimaseminaride sarja “Kes on klima arhitekt?” korraldatakse liidu teadusprojekti SUrF raames. Esimene seminar toimus aprillis ning järgmine toimub 30. mail. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sarnased artiklid