24. novembril toimus Tartus projekti Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine lõppseminar. Peipsi Koostöö Keskuse poolt juhitud projekti eesmärgiks oli Euroopa Liidu ja sealhulgas Eesti veeökosüsteemide säilitamine.

- Inimestel on valmisolek looduskeskkonnalt saadud hüvede parandamise eest maksta. Projekti raames viis SEI Tallinn läbi küsitluse Harku järve piirkonnas elavate inimeste seas, uurides nende hoiakuid ja eelistusi ning valmisolekut järve keskkonnaseisundi parandamisse rahaliselt panustada ja seda täiendavalt riigipoolsele piiratud finantseerimisele. Küsitluse käigus väljendasid paljud valmidust maksta ka oma taskust väikseid summasid, kui eesmärgiks on konkreetsete ökosüsteemiteenuste kvaliteedi tõstmine, olgu selleks siis ujumis-ja kalastamisvõimalused, järve ümbruse kasutamine puhke-ja spordialana, vms. Inimesed hoolivad oma elukeskkonnast ja mõistavad, et võivad selle parendamiseks midagi ka isiklikult ära teha.
Seda ja sarnaseid SEI Tallinna poolt varem läbi viidud uuringuid on plaanis kasutada ka väga keeruliste ja tundlike teemade analüüsimiseks ja lahendamiseks nagu näiteks Eesti jõgedele rajatud paisude likvideerimine või allesjätmine.

- Uuringu keskmes olnud ökosüsteemiteenuste all mõeldakse teenuseid ja kaupasid, mida pakub inimesele, ühiskonnale ja ka majandusele looduslik või poollooduslik ökosüsteem. Näiteks varustab järve ökosüsteem ühiskonda toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett kuni ületatakse järve isepuhastusvõime), pakub liigilist mitmekesisust (veetaimede ja –loomade liigirikkus ja liikide areng) ning rekreatsioonivõimalusi. Tegemist on teenustega, mille kadumine toob kaasa suuri kulutusi alternatiividele (nt heitgaaside süsiniku sidumine, üleujutuste ohjamine ning puhta vee ja õhu tagamine tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste võtetega). Ökosüsteemiteenuste suurt majanduslikku väärtust hoomatakse tihti alles siis, kui loodus lõpetab tasuta teenuse osutamise ning inimene on sunnitud selle töö üle võtma.

- Mere- ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia on nüüdseks välja töötatud. Projekti jooksul arendati välja metodoloogia, kuidas Eesti looduskeskkonnas olevaid erinevaid ökosüsteemiteenuseid hinnata. Metodoloogiat katsetati järvedel, jõgedel ja merelahtedel.

- Projekti tulemusi kavatseb Eesti riik tulevikus rakendada. Üks võimalik väljund selleks Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2020, kus mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise metoodikad saavad muuhulgas olla aluseks maismaaökosüsteemide kaardistamisele. Samuti on Eesti riigil vaja aastaks 2020 hinnata kohalike ökosüsteemiteenuste majanduslik väärtus ehk arvestada välja looduse poolt pakutavate teenuste või nende puudumise maksumus.

- Kuidas saaks ühiskond laiemas pildis ökosüsteemide kaardistamisest kasu? Lähitulevikus on vaja tähelepanu suunata meie juhtivate tööstusharude negatiivsetele välismõjudele, mis teatud ökosüsteemiteenuseid pärsivad ja ammendavad. Eesti majanduspoliitika peab järjest enam hakkama rakendama rohe-ja ringlusmajanduse põhimõtteid, mis koos kaasaegsete ärimudelitega tõstavad meie ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ökosüsteemiteenused on oluline osa looduskapitalist, mille säilitamisest ja suurendamisest sõltub ühiskonna heaolu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta