Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe määruses, mis reguleerib kasvuhoonegaaside heite vähendamist muu hulgas transpordis ja väikesemahulises energiatootmises. Sellega on saavutatud esialgsed kokkulepped kõikides Euroopa Liidu kliimapoliitika põhidokumentides.

„Piltlikult öeldes eesistumise viimasel tunnil nii olulise eelnõuga kokkuleppe saavutamine on ehe näide sellest, kuidas järjepidevus ja eestlaslik jonn viivad sihile. Nüüd on kõikides Euroopa Liidu kliimapoliitika järgmise kümne aasta põhidokumentides saavutatud esialgne kokkulepe ning saame asuda täitma Pariisi kliimaleppega antud lubadusi,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et nüüd on keskkonnavaldkonnas saavutatud kõik kokkulepped, mis Eesti eesistumise jooksul üldse võimalikud olid.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%. Ligikaudu 60% Euroopa Liidu heitkogusest pärineb transpordist, väikesemahulisest energiatootmisest, jäätme- ja põllumajandusest, oma osa tuleb ka ebaefektiivsetest ehitistest. 2014. aastal seadsid Euroopa Liidu riigipead eesmärgiks aastate 2021-2030 jooksul nendes sektorites heidet vähendada 30% võrreldes 2005. aasta tasemega. Riikide heite vähendamise eesmärgid on pandud paika arvestades nende suhtelist jõukust ehk SKP näitajat inimese kohta.

Kõikidele liikmesriikidele seatakse iga-aastased kasvuhoonegaaside heite piirkogused, mida ei tohi ületada. Sealjuures saab iga liikmesriik ise otsustada, millistes sektorites ja kuidas konkreetselt heidet vähendada.

„Kindlasti aitavad selle eesmärgi saavutamisele kaasa ülemaailmsed trendid nagu näiteks vähem kütusekulukad autod, jagamismajandus ja ringmajandus. Riikidel endil on samuti mitmeid hoobasid, kuidas heidet vähendada. Näiteks toetada hoonete energiatõhusamaks renoveerimist või arendada ühistransporti selliselt, et rohkem inimesi vahetaks isikliku auto trammi vastu välja,“ selgitas Kiisler.

Eestil tuleb 2030. aastaks kasvuhoonegaase vähendada võrreldes 2005. aastaga 13%. Esialgse analüüsi põhjal on kõige rohkem võimalusi heite vähendamiseks transpordisektoris. Põhjalikum analüüs valmib uuel aastal.

Eesti eestvedamisel on Euroopa Liidu kliimapoliitika eelnõudega toimunud suured arengud. Tänaseks on ära otsustatud, kuidas reformida heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on kogu Euroopa Liidu kliimapoliitika alus. Eelmise nädala lõpus saavutati esialgne kokkulepe maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses, mille eesmärgiks on panna paika reeglid, mille järgi arvutada, kui palju toimub erinevates maakasutusviisides süsiniku sidumist või heidet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta