Täna tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Euroopa kliimaseaduseks, millega soovitakse õiguslikult kehtestada Euroopa Liidu ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti kujundab seisukohad Euroopa kliimaseaduse kohta lähikuudel, mil algavad läbirääkimised seaduse üle Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on Eesti juba varasemalt toetanud Euroopa Liidu ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist aastaks 2050, mis soovitakse läbi kliimaseaduse muuta nüüd ka õiguslikult siduvaks.

„Meile on väga oluline, et riikidel säiliks õigus valida eesmärkide saavutamiseks neile sobivaid viise ning selles osas kliimaseadus piiranguid ei sea,“ ütles Klaas.

Praegune Komisjoni ettepanek ei muuda 2030. aastaks kokku lepitud eesmärke. Küll aga plaanib Komisjon esitada 2020. aasta septembris plaani 2030. aasta kliimaeesmärkide ambitsiooni tõstmiseks, suurendades EL kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise eesmärki praegu planeeritud 40% pealt vähemalt 50% peale ja kuni 55% peale.

Klaasi sõnul on Eestile kindlasti oluline, et 2030. aasta eesmärkide ülevaatamine põhineks põhjalikul mõjuhinnangul ja arvestaks juba praeguseid kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärke ja tagaks õiglase kulude jaotuse.

Lisaks teeb Komisjon ettepaneku  seada perioodiks 2030–2050 Euroopa Liidu ülesed vahe-eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Trajektoori soovitakse hakata iga viie aasta tagant üle vaatama võttes seejuures arvesse nii viimaseid teaduslikke ja rahvusvahelisi arenguid kui ka olemasolevaid EL poliitikasuundi, õigusakte ja senist edenemist kliimaneutraalsuse eesmärgi suunas. Sealhulgas saavad oluliseks aluseks olema riikide poolt esitatavad ja regulaarselt ülevaadatavad riiklikud energia- ja kliimakavad. Komisjon soovib oma ettepanekus saada volitust liikmesriikidele soovituste tegemiseks, kui meetmed ei ole piisavad kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Komisjoni ettepanek tõsta kliimaneutraalsuse eesmärgi kõrval fookusesse ka kliimamuutustega kohanemine ja haavatavuse vähendamine on Klaasi sõnul igati tervitatav.

„Teatavates piirkondades ja sektorites on kliimamuutustega kohanemine isegi olulisem ja vajalikum kui tegelemine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega. Pean silmas siinjuures just elurikkuse ja ökosüsteemide säilimist,“ märkis Klaas.
 

Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid välja töötama ja rakendama kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta