Eestimaa pinnal kasvab üle 400 taimeliigi, mis vajavad paljunemiseks putukate, sealhulgas mesilaste abi. Nendest taimedest ümmarguselt 100 on mitmesugused põllumajanduslikud kultuurtaimed, ja nende saak katab otseselt või kaudselt (loomade kaudu väärindatuna) ligi 90% meie toidutarbest. Euroopa Liidu ja USA teadlaste hinnangul on kolmandik meie toidulauast kaetud tänu mesilastele.

Mesilane on meie keskkonnaseisundi indikaator. Kui mesilased hakkavad massiliselt hukkuma, on keskkonnasaaste tõusnud nii mesilaste kui ka inimeste jaoks ohtlikule tasemele. Mesilasperede hukkumine on olnud viimastel aastatel hinnanguliselt 15–30%, neist osa kevad-suvisel perioodil. Tuginedes statistikaameti korrigeeritud, parandatud ja tuletatud andmetele, on Eestis praegu enam kui 43 000 mesilasperet. Mesilaste suur hukkumine tähendab 9 000 - 15 000 mesilaspere kaotamist, mis tähendab mesinikele aastas kahju 2,0–3,0 miljonit eurot.

2014. aasta veebruaris sündis kodanikualgatuse korras petitsioon taimekaitsepestitsiidide põhjendamatult ulatusliku kasutamise ohjeldamiseks, mis anti üle tollasele põllumajandusministrile, keskkonnaministrile ja Riigikogu maaelukomisjonile. Petitsiooniga juhiti asjaomaste instantside tähelepanu keskkonna üha halvenevale olukorrale, mis mõjutab oluliselt muu hulgas ka mesilase tervist ja ellujäämist. Taimekaitsevahendid, eelkõige neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavad süsteemsed mürgid, saastavad meie loodust, pärandades meie tulevastele põlvedele eluks kõlbmatu keskkonna.

Eesti mesindusorganisatsioonide esindajad on juhtinud sellele probleemile maaeluministeeriumi mesindusalastel ümarlaudadel korduvalt tähelepanu. Riigikogus moodustati koguni mesilaste kaitse töörühm. Paraku on kõik senised pöördumised ja arutelud jäänud peaaegu tulemusteta. Enamasti on saadud ametlikke üldsõnalisi vastuskirju või hinnanguid, mille sisu võib võtta kokku tõdemusega, et taimekaitsetööde osas on mesilaste kaitse seisukohast seadusandlikult kõik piisavalt hästi reguleeritud. Ka riigikogu mesilaste kaitse töörühma tegevusest ei ole midagi kuulda.

Kahjuks hukkub Eestis taimekaitsepestitsiidide kasutamise tulemusena või saab tugevaid kahjustusi palju mesilasperesid. Mesilaste hiljutine massiline suremine Lääne-Virumaal Injus, mis mesindusspetsialistide hinnangul toimus suure tõenäosusega lähiala põldudel kasutatud taimekaitsevahendite tõttu, on tõstatanud veelgi teravamalt küsimuse: kui kaua veel? Selliseid mesilasperede tugevaid kahjustusi põldude, aedade, raudteetammide, maanteeäärte, jahitornide ümber ulukite söödataimede kasvatamise alade taimekaitsevahenditega töötlemise järel on esinenud mitmes teiseski piirkonnas.

Kolm ja pool aastat tagasi koostatud petitsioonis nõudsime asjaomastelt instantsidelt konkreetseid samme, et hoida ja säästa Eesti loodust ja mesilasi taimekaitsepestitsiidide mõõdutundetu kasutamise tagajärgede eest. Oleme sunnitud oma nõudmisi kordama, sest kahjuks ei ole vajalikke muutusi Eesti keskkonna- ja maaelupoliitikas toimunud.

Eesti mesindusorganisatsioonid nõuavad

1. neonikotinoide ja glüfosaate sisaldavate taimekaitsevahendite kasutamise lõpetamist;
2. uue Taimekaitseseaduse ja sellest tuleneva taimekaitsetöid reguleeriva määruse kiiret jõustamist;
3. Veeseaduse muutmist selliselt, et tehtud taimekaitsetööde sissekandmine põlluraamatusse toimuks senise 10 päeva asemel 48 tunni jooksul;
4. EV valitsuse toetust mesindusega tegelejatele, riiklike otsetoetuste jagamisel võrdväärset kohtlemist teiste põllumajandustootjatega;
5. veterinaarteenistuste ja Põllumajandusameti igakülgset abi mesilaste hukkumise põhjuste tuvastamisel ja mesilaste ravimisel ning selleks abistava konsulentide- või usaldusmesinike võrgu rakendamist ja toetamist;
6. Maaeluministeeriumi juurde vähemalt kolmest erapooletust mesinikust koosneva nõuandva ekspertgrupi mesindusnõukogu moodustamist;
7. meie põllu – ja aiakultuuride, samuti kauplustes müügil olevate toiduainete regulaarset analüüsimist pestitsiidi- ja herbitsiidijääkide suhtes ning analüüsitulemuste avalikustamist.

11. juulil 2017

Aleksander Kilk, Eesti Mesinike Liit

Helle Tiismus, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing

Marika Puusepp, Eesti Meetootjate Ühendus

Jaanus Tull, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta