EMSL kutsub ministeeriume üles mitte kooskõlastama keskkonnaühenduste pahameele pälvinud looduskaitse halduse reformi eelnõud ning keskkonnaministeeriumi järgima kaasamise head tava.

„Faktist, et kõik olulised keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et infot on nende eest varjatud, ning plaanitavaid muutusi pole läbi arutatud, piisab hindamaks, et ministeerium on kaasajana ebaõnnestunud,“ ütles EMSLi juhataja Urmo Kübar.

Kaasamise hea tava, mida esitles avalikkusele 2005. aasta novembris kodanikuühiskonna konverentsil peaminister Andrus Ansip, on kodanikeühenduste ja avaliku võimu vaheline kokkulepe, mis annab soovitusi mõlemale poolele, et tehtavad otsused oleks kvaliteetsed ja sihtrühmadele vastuvõetavad. Tava näeb ette otsuse prognoositavate mõjude läbiarutamist seda puudutavatega, partnerite soovide ja vajadustega arvestamist, kaasamist võimalikult vara ja kogu protsessi vältel, avalikkuse ning huvirühmade teavitamist ja pidevat tagasiside andmist toimuvast. Kõige selle puudumist heidavad ühendused ministeeriumile aga ette.

„Kodanikuühendused ei eelda avaliku võimuga suheldes, et iga meie ettepanek peaks vastu võetama, küll aga eeldame selle riigi kodanike ja valdkonna asjatundjatena arvestavat suhtumist, mitte maharahustamist klanitud PR-jutuga,“ lisas Kübar. EMSL kutsub keskkonnaministeeriumi arutelu uuesti avama, sest üks kehv kaasaja ei kahjusta üksnes oma valdkonna arengut ja suhteid peamiste partneritega, vaid rikub kodanikuühenduste ja avaliku võimu koostööd laiemalt ning õõnestab inimeste usaldust riigivalitsemise vastu.

Üheksat keskkonnaorganisatsiooni koondav Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon saatsid eile märgukirja presidendile ja valitsusele, öeldes, et nad on kaotanud usalduse keskkonnaministeeriumi juhtkonna vastu.

Kaasamise hea tava: http://www.valitsus.ee/?id=4997

Alari Rammo
kodanikuühiskonna arendus

EMSL alari@ngo.ee | www.ngo.ee

Jaga: