Eesti mükoloogiaühing valis esimest korda aasta seene – 2017. aasta seeneks sai kukeseen. 1963. aastast Eesti Looduseuurijate Seltsi juures tegutsev mükoloogiasektsioon nimetati 2000. aastal Eesti mükoloogiaühinguks. Eesti mükoloogiaühing tegeleb seente uurimise, vaatlemise ja populariseerimisega.

Eestist on leitud kolm perekonna kukeseen (Cantharellus) liiki: kõigile tuntud harilik kukeseen (Cantharellus cibarius), harva esinev kahvatu kukeseen (C. pallens) ja meil väga haruldane, riikliku kaitse alune (II kaitsekategooria) lilla (mustuv) kukeseen (C. melanoxeros). Harilik kukeseen on Eesti metsades laialt levinud ja paljude seenekorjajate lemmik. Tema viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Kasvab okas- ja segametsades suurte kogumikena suvest kuni hilissügiseni, ka soojadel ja lumeta talvedel. Harilik kukeseen on oma hea maitse ja meeldiva aroomi tõttu meil väga armastatud söögiseen. Temale on väliselt sarnane kahvatu kukeseen, mis erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest.

Lilla kukeseen on teada kahest leiukohast Lääne-Eestis, viimati leiti eelmisel aastal Saaremaalt. Tema kübara ülakülg on kollakas, alakülg voldiline ja roosakas või lillakas, vajutuskohad värvuvad mustaks, kasvab lubjaaladel tammega, mujal Euroopas ka pöögiga.

Tuntumad kukeseente sugulased on meil veel kollas- või hallikaspruuni kübaraga kollakas kukeseen (Craterellus lutescens) ja lehter-kukeseen (C. tubaeformis) ning mustjate trompetjate viljakehadega must torbikseen (C. cornucopioides) – kõik need on samuti head söögiseened.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta