Eesti Pakendiringlus esitas keskkonnaministeeriumile ja Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku rakendada uuest aastast kehtima hakkavaid leevendatud auditeerimisnõudeid tagasiulatuvalt ka 2014. aasta pakendiaruannetele.

Seadus nõuab pakendikoguste auditeerimist kõigilt ettevõtetelt, kes tooteid edasimüümiseks pakendavad. Auditi koostamise kulu on aga enam kui poolte ettevõtete jaoks ebaproportsionaalselt kallis ning valdav osa ettevõtteid on kohustust seetõttu eiranud.

Tulevast aastast on otsustatud auditeerimise nõudeid leevendada. Kui seni pidid auditi esitama kõik firmad, siis tulevast aastast vabastatakse auditeerimiskohustusest ettevõtted, kellel tekib aastas pakendijäätmeid vähem kui 5 tonni.

Eesti Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul on aga vandeaudiitori kasutamine suure osa ettevõtete jaoks liiga kallis ning nõuet tuleks leevendada ka tagasiulatuvalt.

“Tänane olukord on absurdilähedane. Käesoleval aastal hakkas kõigile pakendiettevõtetele kehtima aruande auditeerimise kohustus. Suur osa ettevõtetest peaksid maksma audiitorile suurema summa kui on nende iga-aastane kulu pakendite kogumiseks, sorteerimiseks ja taaskasutusse suunamiseks. See on ebamõistlik nõue, mis vajab kahtlemata leevendamist,” sõnas Kangus.

“Eesti Pakendiringlusele on oma 2014. aasta andmed esitanud kokku üle 1600 ettevõtte ning vaid kolmandik neist aruannetest olid auditeeritud nagu seadus seda nõuab,” lisas Kangus.

Tema sõnul on pakendite kogused väiksemad kui viis tonni ca. 67% aruande esitanud ettevõtetest. “Tänane auditeerimisstatistika nutune seis on põhjus, miks Eesti Pakendiringlus tegi ettepaneku rakendada pisematele ettevõtetele leevendust tagasiulatuvalt,” lisas ta.

Pakendiringluse juht rõhutab siiski, et pakendikoguste arvestamine on oluline ning suuremate ettevõtete puhul on ka auditeerimine sisuliselt vajalik. “Seaduse eesmärk on iseenesest õige, sest täna on pakend maksuobjekt. Kuna ettevõtetel võib ebapiisava järelvalve korral tekkida kiusatus pakendikogustega manipuleerida, siis tuleb tagada ka andmete täpsus. Samas pakendiaktsii määrad on ise piisavalt kõrged, et pakendikoguste ebaõige näitamine ei ole riski väärt,” lisas Kangus.

“Minule teadaolevalt ei ole aga mujal riikides nõutav, et kontrolli viiks läbi ettevõtete  jaoks kulukas audiitor. See on ju sisuliselt kassapidaja töö vaadata, kas pakendid tõesti nii palju kui ettevõte väidab neid olevat. See kohustus võiks lasuda mõnel muul institutsioonil, kes saaks pistelist kontrolli teostada,” lisas Kangus.

Pakendiregistri eesmärk on Eestis turule lastud kauba pakendite, tekkinud pakendijäätmete, käibelt kõrvaldatud korduskasutuse pakendite, pakendijäätmete taaskasutamise ning taaskasutamise sihtarvude täitmise kohta arvestuse pidamine. Registrisse võib andmeid edastada kas ettevõte ise või delegeerida selle kohustuse taaskasutusorganisatsioonile.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta