Eestil on kohustus esitada nii ÜRO sekretariaadile kui ka Euroopa Komisjonile igal aastal kasvuhoonegaaside heitkoguste aruanne. „Soome kolleegide abiga käivitatud projekti eesmärk on muuta meie arvepidamist veelgi täpsemaks ja usaldusväärsemaks,“ ütles Keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov.

Eesti aruannete põhjal kontrollitakse meilt õhku paisatavaid heitkoguseid ja seda, kui palju oleme suutnud neid koguseid vähendada. „Mida täpsemad on meie heitkoguste seire aruanded, seda usaldusväärsemad oleme ka kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemisturul,“ selgitas Gromov. Tema sõnul valitigi projekti läbiviimisel Soome partnerid just seepärast, et nad on Euroopa Liidus ühed eeskujulikumad kasvuhoonegaaside heitkoguste inventeerijad.

Projekti käigus arendatakse riiklikku kasvuhoonegaaside andmebaasi, samuti peab paranema kvaliteedikontroll andmete esitamise üle. Andmebaas on plaanis muuta elektrooniliseks. „See muudab andmete esitamise ettevõtetele lihtsamaks ja selgineb ka järelevalve nende üle,“ märkis Gromov. „Samuti on kavas andmebaasi hakata lisama soode ja metsade CO2 heitmeid.“

Projektis osalevad Eestist peale Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Keskkonnauuringute Keskus ja Tallinna Tehnikaülikool ning Soomest Keskkonnaministeerium, Statistikaamet ning teised selle valdkonnaga seotud asutused.

Projekt rahastatakse Euroopa Liidu Transition Facility 2006 fondist ja selle kogumaksumus on 2,26 miljonit krooni. Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab projekti 9% ulatuses.

Eesti koostab kasvuhoonegaaside iga-aastaseid inventuure ja inventuuriaruandeid alates 1990. aastast. Seni koostatud inventuuride ja inventuuriaruannetega on võimalik tutvuda Keskkonnainfo kliimaveebi leheküljel http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=320&tid=300.

1998. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb ajavahemikus 2008-2012 kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 8% võrreldes 1990. aastaga. Selle kohustuse on Eesti juba nüüdseks täitnud.