Täna arutatakse Riigikogus töövõimetoetuse seaduse eelnõu, mille praeguses versioonis on mitmeid puudujääke, kuigi idee on õilis. Olulisimad kitsaskohad on seotud puuetega inimeste töövõimalustega. Näiteks on juba täna ebapiisavalt kaitstud töö keskusi madala töövõimega inimestele ning osaajaga töötamine harv nähtus.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 18. juuni 2014
- Ratastooli pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
“Iga puudega inimene, kes soovib töötada, peab saama selleks võimaluse, kuid töötamine ei tohi saada vaesusriskiks. Tänane eelnõu aga karistab töötavaid puudega inimesi. Alates brutotasust 641 eurot kuus hakatakse toetust vähendama ja 1005 euro juures kaob toetus üldse,” lausus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) juhatuse esimees Monika Haukanõmm.
“Praegune eelnõu ei too puuetega inimestele juurde võimalusi töötada, küll aga suurendab halduskoormust. Reformi elluviimiseks on kriitiline parandada hariduse kättesaadavust, tõsta omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste osutamisel ning aidata tööandjaid. Avalik sektor peab olema tervisekahjustustega inimeste tööhõive edendamisel teenäitajaks, alles siis saame hakata näppu vibutama teiste suunas,“ lisas EPIKoja juht.
EPIKoda ja selle liikmesorganisatsioonid on seisukohal, et enne töövõimetoetuse seaduse vastu võtmist peab:
testima töövõime hindamise metoodikat ja üldistama seda erinevatele tervisekahjustustele ja puudeliikidele;
koostama tööandjaid motiveeriva meetmete paketi, et ka tegelikult tekiks soov puudega inimesi palgata, pakkudes vajadusel paindlikke töövorme;
lisama töötukassa meetmete hulka puudega inimeste töötamist toetava toetuse, kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulusid;
tõstma töötasu piiri, millest alates töövõime toetus hakkab vähenema, 640-lt eurolt kuus riigi keskmise palga tasemele;
planeerima reformi eelarvest vahendeid kohalikele omavalitsustele tugiteenusteks, mida omavalitsused on küll kohustatud, kuid praktikas ei suuda osutada.
EPIKoda teeb ettepaneku võtta töövõimetoetuse seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus aeg maha. Vastavat valmisolekut väljendas EPIKoja esindajatega kohtumisel 12.06 ka peaminister Taavi Rõivas.
Oluline on jätkata sisuliselt kaasavate aruteludega ning koostada valitsuse tasandi tegevuskava eelnõuga haakuvates valdkondades olevate probleemide lahendamiseks (hariduse kättesaadavus, omavalitsuste võimekus pakkuda tugimeetmeid, taastusravi- ja eriarstiteenuste kättesaadavus, tööandjate meetmete pakett, ennetustegevused, sh tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, töökeskkond, teavitus- ja selgitustööd). Ilma tervikliku lähenemiseta ei saa me aastate pärast väita, et reform õnnestus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
