Valitsus kiitis heaks kliimapoliitika põhialuste dokumendi ja kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis aitavad Eestil liikuda üleilmsete kliimaeesmärkide täitmise suunas ja samal ajal toime tulla muutuva kliimaga.

Lisaks looduslikele jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Kliimamuutusi ei ole võimalik vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda nende mõjudega.

„Mõlemad dokumendid koostati Eesti jaoks esmakordselt ning on teekaardiks kogu ühiskonnale – riigile, ettevõtetele, kodanikele. Visioonidokumendis kirjeldatud poliitikasuunised aitavad Eesti elu edendavatel sektoritel ja riigil minna teadlikumalt ja sujuvamalt üle madalama süsinikuheitega majandusele.  Kliimamuutustega kohanemise arengukavas on välja selgitatud muutustele kõige haavatavamad elutähtsad valdkonnad ja pandud paika tegevused nendega toimetulekuks, tänu millele oleme riigina ohtudest teadlikud ja valmis nendega arvestama,“ selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

„Kliimamuutused ei tohiks täna enam kellelegi üllatusena tulla, neile reageerimise vajadust ei ole ammu enam mõtet eitada. Vastupidi, mida kiiremini me suudame muutuva maailmaga kohaneda, ümber häälestuda ja näha nutika riigi võimalusi, seda elamisväärsema elukeskkonna me oma lastele ja lastelastele jätame,“ lisas Münt.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud kliimapoliitika põhialuste dokumendi eesmärk on vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Muudatusi on tarvis energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades.  Tegemist on katusdokumendiga, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.

Poliitikusuuniste kohaselt peab energiatootmises ja tööstuses saastamine muutuma kulukamaks kui investeerimine vähese süsinikuheitega tehnoloogiate ja kütuste kasutuselevõttu.  Kodumaist põlevkiviressurssi tuleb maksimaalselt väärindada, mistõttu muutub tõenäoliselt põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks majanduslikult mõttetuks 2030. aastaks. Transpordis peab ebaökonoomsete sõidu- ja kaubaautode kasutamise kulu adekvaatselt kajastama keskkonnale põhjustatud kahju. Metsamajanduses tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes.

Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile ja nende alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed, nii lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni 2050 ja 2100).

Uuringute aluseks võeti Eesti Keskkonnaagentuuri koostatud kliimastsenaariumid aastaks 2100, mille kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põua perioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad  ohtu, lisaks peame olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.
See tähendab, et peame valmis olema sagedamasteks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uuteks taimekahjuriteks ja võõrliikideks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nimelt pikeneb suveturismi hooaeg, tuuleenergia mahtude võimekus kasvab, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT valdkonna võimalused.

Arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb tõsta päästevõimekust ning maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest. Arendada ekstreemsete ilmastikuolude hoiatus- ja prognoosisüsteeme, täiendada geoinfoportaali uute andmetega üleujutuste ja võimalike soojussaarte kohta. Selgitada välja kliimamuutustest ohustatud liigid, nende kohanemisvõime ja ohustatuse tase ning koostada kaitse tegevuskavad.

Arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid. Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Perioodil 2017-2030 on vajalik rahastus 44  miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad riigieelarvelised kulud ning teine pool on kavas taotleda välisvahenditest.

Vabariigi Valitsusest lähevad dokumendid edasi arutamiseks Riigikokku. Kliimapoliitika põhialuste dokumendi kinnitab Riigikogu, kliimamuutustega kohanemise arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus lõplikult pärast Riigikogult heakskiidu saamist.

Kliimapoliitika põhialuste dokumendiga saab tutvuda siin ja kliimamuutustega kohanemise arengukavaga siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta