Täna, 10. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Keskkonnaministeeriumi eestvõttel valminud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava aastani 2020, mis käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist.

Ehitusmaavarade arengukava on maapõuealane strateegiline dokument, mille eesmärk on määratleda riigi huvi ja selle alusel lahendada ehitusmaavarade kaevandamise ning kasutamisega seotud vastuolud ja probleemid, kindlustades järjepideva varustatuse nimetatud ehitustoormega.

Riigi huvi dokumendi vastuvõtmisega väljendub selles, et tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks.

“Vajaduse sellise arengukava järele on tekitanud ehitusmaavarade kaevandamise ja kasutamise suurenemine ning sellega seotud probleemid,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Riik peab selgelt välja ütlema oma huvi ja otsima lahendusi juba tekkinud ja tekkida võivatele küsimustele.”

Arengukava pöörab erilist tähelepanu keskkonnanõuete täitmisele, mis vähendab kaevandamisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. „Kaevandamine peab toimuma võimalikult lühikese ajaga, ümbruskonda vähe häirivalt ning rikutud maa tuleb kiiresti korrastada,” loetles Tamkivi.

Arengukava sätestab, et maavarade kaevandamise lubade andmisel peab arvestama kohalike omavalitsuste arvamusega ja nende esitatud põhjendatud nõuded tuleb kanda loale eritingimustena.

“Kaevandamisloa andmisele peavad eelnema väga põhjalikud uuringud ja keskkonnamõju hindamine,” rõhutas Tamkivi. “Näiteks Nabalas on kavas lisaks arendajate algatatud keskkonnamõju hindamisele korraldada aastatel 2011–2013 ka riigipoolne täiendav keskkonna-alane uurimistöö. Nende töödega selgitatakse välja karstinähtuste levik maardlas ja selle piirkonnas ning antakse täiendav hinnang maavaravarude kaevandamise võimalikkusele.“

Uus mõiste on arengukavas ehitusmaavaradega varustuskindluse tagamine. Varustuskindluse pidev arvestus ja analüüs aitavad prognoosida, kui kauaks kaevandamiseks antud ehitusmaavarasid jätkub ja kus tuleks uusi maardlaid avada.

Varem ei ole Eestis ehitusmaavarade üleriigilist arengukava koostatud. Seega on kogu kaevandamise ja kasutamisega seonduvat esmakordselt süsteemselt analüüsitud, arvestades seejuures looduslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. “Eesti on üks esimesi Euroopa Liidu liikmesriike, kus selle teemaga nii tõsiselt tegeldakse,” ütles Tamkivi.

Ehitusmaavarade arengukava koostamise algatas Vabariigi Valitsus, määrates selle eestvedajaks Keskkonnaministeeriumi. Osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, regionaalminister, omavalitsusliitude esindajaid ning erinevate valdkondade eksperdid.

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel toimusid arengukava eelnõu avalikud arutelud. Arengukavale on koostatud ka keskkonnamõju strateegiline hinnang.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta