Eesti vutid aretati välja Jõgevamaal Tabivere vallas ligi 28 aastat tagasi, saades tollases Nõukogude Liidus ainukeseks tõuna tunnustatud vutipopulatsiooniks. Uue vutitõu loomine on oma innovaatilisuselt võrreldav 2003. aastal eestlaste poolt rajatud ja praeguseks üle laia ilma tuntud Skypega. 

Esimesed kodustatud põldvutiliigid toodi Eestisse 1960ndate aastate lõpus. Kümme aastat pärast esimeste asukate saabumist alustati katsetustega, mis päädisid 1988. aastal jaapani, vaarao ja inglise valge põldvuti ristamise tulemusel uue vutipopulatsiooni kinnitamisega. Eesti teadlaste käte- ja mõttetöö viljana valminud pandi vutitõule alus küll kodumaal, kuid eesti vuttide juured ulatuvad tuhandete kilomeetrite kaugusele Hiinasse ning Jaapanisse.

Kaugete sugulastõugudega võrreldes on eesti vutipopulatsioon üsnagi nooruke, kuid ühendab endas vaarvanemate parimad omadused. Kui jaapani, vaarao ja inglise põldvuttidest ühed on head munemises ja teised rikkalikud lihaloomad, siis eesti vutid loodi mõlemat head omadust kombineerivaks liha-munatüüpi vutitõuks.

Ohtu sattunud saavutus 

2011. aastal ostis Microsoft Skype’i ning suurkorporatsiooni omandisse kuulumine tagas eestlaste poolt loodud algatusele veelgi suurema edu ning kindluse tuleviku suhtes. Sama roosiline ja maailma vallutav elukäik ei ole saatnud aga ainulaadset eesti vutitõugu.

Vuttide kasvatuse hiilgeaeg oli Eestis 1990ndatel, kuid pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist langes järsult elanikkonna ostuvõime ning Venemaa kehtestas ranged tollipiirangud, mis andsid vutikasvatusele suure tagasilöögi. Mitmed vutifarmid lõpetasid tegevuse ning Eesti vutikasvatus jõudis mõne aastaga nii madalasse seisu, et aastatepikkuse töö ja vaevaga loodud uut põllumajanduslikku linnutõugu ähvardas kodumaal väljasuremine.

1993. aastal kanti eesti vutt ülemaailmsesse säilitamist vajavate linnu- ja loomatõugude nimekirja (World Watch List for Domestic Animal Diversity) ning 2001. aastast kuulub eesti vutt ohustatud tõugude nimekirja, kelle säilitamise peab tagama asukohariik. Selleks töötati välja pikaajaline programm eesti vutitõu säilitamiseks ja jõudlusvõime suurendamiseks.

Eesti vutid tänases Eestis

2007. aastaks oli eesti vutipopulatsiooni peamised jõudlusvõime näitajad viidud taas tagasi tõu tunnustamisaegse tasemeni ning järgneva nelja aasta jooksul täideti programm eesti vutitõu geneetilise jõudlusvõime säilitamiseks. 2013. aastal käivitus programm, mis kestab 2018. aastani. Koostati plaan, mis säilitab eesti vutitõu kui ühe ohustatud liigi geneetilised ressursid ja tõuaretus jätkumise.

Võib öelda, et kuigi eesti vutipopulatsiooni käekäik ja areng on peaaegu 30 aasta jooksul olnud sama ebastabiilne kui kütusehind, näib hetkel eesti vutitõu tulevik olevat taas helgem ja püsimajäämine koduriigis kindlam.

Küll tuleb aga tõdeda, et kuigi Skype ei ole enam eestlaste kätes, tagab suurkorporatsioonile kuulumine kodumaal leiutatud infotehnoloogilisele saavutusele edu. Eesti vutitõu säilimine ja edasine jätkusuutlikkus on Eesti riigi ning eestlaste kätes. Riigi ülesandeks on väike- ja pereettevõtluse majanduslik ja poliitiline soosimine. Rahva poolt aitab kaasa selle toetamine ja heaks kiitmine, tarbides tervislikku ning kodumaist toorainet.

Artikkel on ilmunud algselt Tooma vutitalu blogis:http://vutid.ee/.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta