Eesti taastekava esitati Euroopa Komisjonile ühena viimastest. Hoolimata kava koostamisele kulunud märgatavast lisaajast, põhineb see kitsal arusaamal rohepöördest, kus ignoreeritakse täielikult elurikkust ja looduskaitset.

Avalikkuse kaasamine kava koostamisel oli piiratud ja ei olnud piisavalt läbipaistev, millele juhtisid keskkonnaühendused tähelepanu juba plaani ettevalmistamise ajal. Lisaks jätavad kauaoodatud 464-leheküljelise kava meetmete hägused detailid kõvasti soovida, sest meetmete omavoliliseks tõlgendamiseks on liialt ruumi, mistõttu pole välistatud ka keskkonnale kahjulikud investeeringud.

Kuigi taastekava põhineb riigi pikaajalisel strateegial Eesti 2035, pole sinna lisatud strateegia elurikkusega seonduvaid osi. Keskkonnaühendused juhtisid sellele tähelepanu kevadisel avalikul konsultatsioonil. Hoolimata haruldaselt suurest fondist, Eesti ökosüsteemide täbarast seisukorrast, Euroopa Liidu elurikkuse eesmärkidest, Euroopa Liidu roheleppest ja Eesti 2035 strateegiast otsustas valitsus siiski selles osas tegutsemata jätta.

 

Rohepööre eirab elurikkust

 

Eesti taastekavas on unustatud looduse roll rohepöördes. Kuigi kava hõlmab endas mitmeid võimalusi toetamaks eri sektorite ja tööstuste üleminekut keskkonnasõbralikematele süsteemidele ja tegevustele, on unustatud oluliseks pidada nende samade tööstuste poolt kahjustatavat keskkonda. 

Kuigi plaanitud meetmed võivad vähendada tööstuste keskkonnamõju tulevikus, jääb tähelepanuta juba tehtud kahju looduskeskkonnale, mida oleks vajalik hüvitada. Lisaks kahju heastamisele peaks looduse ja ökosüsteemide kaitsmine olema rohepöörde keskmes oma asendamatute omaduste tõttu, mis aitavad kliimamuutuse mõju leevendada ning sellega kohaneda. Looduse väärtustamine on edukaks (rohe)taastumiseks hädavajalik.

Mõned taastekava meetmed, mis väidetavalt panustavad kliimaeesmärkidesse, on potentsiaalselt kahjulikud elurikkusele - terviklikul lähenemisel rohepöördele peaks selline olukord olema võimatu. Kliimameetmed ja elurikkus ei tohiks konkureerida investeeringute pärast, kuna need on sama mündi kaks külge. Vastuolu on tekkinud osaliselt lihtsustamise tõttu: kliimamuutusi käsitletakse sageli kitsalt kui vaid süsinikdioksiidi heitkoguste hulka, mis ignoreerib protsessi tegelikku keerukust. Kuigi süsinikdioksiidi heitkogus on tõepoolest põhiprobleem, on kitsas raamistamine võimaldanud arendada loodust kahjustavaid kliimameetmeid, mille üks silmatorkavamaid näiteid on metsa biomassi põletamine jätkusuutlikkuse tähe all. Selline raamistamine on võimaldanud meil eraldada kliimaeesmärgid elurikkuse eesmärkidest, mis on pikas perspektiivis kahjulik rohepöörde protsessile.

 

‘Ei-kahjusta-oluliselt’ hinnangus on mitmed kahjulikud aspektid tähelepanuta jäänud

 

Taastekavas sisalduvas ‘ei-kahjusta-oluliselt’ hinnangus ignoreeritakse teatavate meetmete paljusid potentsiaalselt kahjulikke tagajärgi. Näiteks tuvastatakse ettevõtete digitaalset üleminekut toetava meetme hindamisel ainult digitaliseerimise potentsiaalset mõju kliimaeesmärkidele, kuid ignoreeritakse täielikult seda, kas meedet saab kasutada fossiilkütustega seotud või muude keskkonnale kahjulike sektorite tõhususe edendamiseks.

Sama lugu on ka meetmega, mille eesmärk on toetada ettevõtete ekspordi konkurentsivõimet. Selle ‘ei-kahjusta-oluliselt’ hinnang põhineb ekslikul eeldusel, et Eesti ekspordib peaaegu ainult infotehnoloogia (IT) lahendusi ja seega on meede mõeldud peamiselt IT-ettevõtetele. Hinnangus aga ignoreeritakse fakti, et ka põlevkiviõli ja puitbiomass on Eestis peamised ekspordiartiklid. Seega saab seda meedet potentsiaalselt kasutada selleks, et ELi vahenditega suurendada fossiilkütuste tootmist, eksporti ja kasutamist või ergutada täiendavat metsaraiet, elurikkuse vähenemist ja süsinikuvaru jätkuvat vähenemist Eestis.

Lisaks võib taastuvenergial põhinevate vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine olla iseenesest positiivne, kuid meetme ‘ei-kahjusta-oluliselt’ hinnang ei tuvasta vesinikuga seotud riske kliimaneutraalsusele. Näiteks on tänase teabe põhjal tõenäoline, et see meede toetab fossiilgaasi pikemat eluiga, kuna vesiniku jaoks saab tulevikus kasutada gaasi infrastruktuuri või vesinikuga segada fossiilset gaasi.

 

Taastekava meetmed võivad kahjustada elurikkust

 

Üks elurikkust potentsiaalselt kahjustav meede on bioressursside väärindamine. Nimelt ei täpsustata meetme kirjelduses konkreetselt, millesse investeeritakse, ega märgistata projekte, mida ei toetata. Ehkki kavas on öeldud, et keskendutakse jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamisele, mis ei suurenda survet ökosüsteemidele, pole välistatud ka muu biomassi väärindamine. Seega ei takista meede praegusel kujul kahjulikke investeeringuid.

Näiteks kuigi see meede ei toeta energia tootmist biomassist, toetatakse energia tootmist biomassi jäätmetest või nende kõrvalsaadustest. See tekitab mitmeid olulisi küsimusi, seoses sellega kuidas jäätmeid määratletakse - metsatööstusel ja keskkonnaorganisatsioonidel on sellest väga erinev arusaam - ning kuidas teostada järelevalvet selleks, et tagada eksklusiivselt vaid jäätmete kasutamine.

Lisaks on meetmes kirjas, et bioressursse kasutatakse jätkusuutlikult, kuid samas ei selgitata jätkusuutliku kasutuse tähendust. Meetme kirjelduses ei viidata piirangutele, maksimaalsetele kogustele ega võimalikele kaitsemeetmetele (v.a. viited ELi direktiividele), et säästva kasutamise lubadust tegelikult täita. On levinud eksiarvamus, et väärindamine või muud tõhususe parandamise vormid vähendavad loodusvarade kasutamist, kuid reaalsuses võib kasvav nõudlus suurendada kasutatavaid koguseid, mida tehakse maksimaalse kasumi saamiseks. Bioressursside pidevalt kasvava surve kontekstis on ökosüsteemide edasise hävimise vältimiseks mahtude ülempiiride kehtestamine ülioluline.

Teine kaudselt bioloogilist mitmekesisust ohustav meede on Ülemiste multimodaalne transporditerminal. Kuigi säästva liikuvuse edendamine multimodaalse terminali ehitamise kaudu on kliima seisukohast positiivne, on terminal osa Rail Balticu raudteeprojektist. Praeguste plaanide kohaselt mõjutab uue raudtee ehitamine valitud trassi tõttu tõenäoliselt negatiivselt Natura 2000 alade ökosüsteeme. ‘Ei-kahjusta-oluliselt’  analüüsis seda seost arvesse ei võetud.

 

Euroopa Komisjon algatas Natura 2000 alade raietegevusega seoses rikkumismenetluse

 

Juuni alguses algatas Euroopa Komisjon rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 aladel Eestis. Menetluses väidetakse, et Eesti riigi seadusandlus ei ole kooskõlas EL loodusdirektiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga pärast seda, kui komisjon tuvastas 217 kohapõhist kaitse-eeskirjade komplekti, mis võeti vastu ilma nõutava keskkonnamõju hindamiseta.

See rikkumismenetlus kinnitab viimastel aastatel Eesti keskkonnaorganisatsioonide poolt väljendatud muret seoses raieregulatsioonide leevendamisega, sealhulgas kaitsealadel. Rikkumismenetlus viitab tõsistele süsteemsetele probleemidele Eesti looduskaitses, mis on mõjutanud isegi neid alasid, mida tuleks kõige rohkem kaitsta. Taasterahastu oli võimalus hakata neid probleeme lahendama. Tulised debatid looduskaitse üle ning soovimatus investeerida taastekavast elurikkusesse illustreerib riigi pidevat majandusliku kasu prioritiseerimist funktsioneerivate ökosüsteemide ees.

Ehkki Eesti taastekavas on mitmeid positiivseid meetmeid, puudub kavas terviklik rohepöörde visioon, mille koosmõjul pealiskaudsete detailidega ei välista kava kahjuliku mõjuga investeeringute tegemist. Head kavatsused ei vii automaatselt heade tulemusteni - kuigi taastekava ei ole koostatud pahatahtlikul eesmärgil rahastada ökosüsteeme hävitavaid tööstusi, ei välista kava detailid kõigil juhtudel selliseid investeeringuid.


Ingliskeelne originaalversioon on leitav siit.

Sarnased artiklid