Eesti tahab, et kliimapoliitikasse panustaksid rohkem ka Euroopa Liidu välised riigid

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles täna Dohas ÜRO kõrgetasemelisel kliimakohtumisel peetud kõnes, et kliimamuutustega võitlemisse peavad rohkem panustama ka riigid, kes Euroopa Liitu ei kuulu.

"Me ei saa jätta kliimasoojenemisega võitlemist ainult Euroopa Liidu ülesandeks. Isegi, kui Euroopa Liit suudaks täielikult üle minna puhtale majandusele ja lõpetada kogu CO2 emiteerimise, ei oleks see piisav. Euroopa Liidu osakaal kogu maailmas õhku paisatavatest CO2 heitmetest on umbes 10%,"  ütles Keit Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaminister rõhutas oma kõnes, et nii Euroopa Liit kui ka Eesti on oma rahvusvahelised kohustused täitnud. "Eesti on võrreldes 1990. aastaga vahendanud CO2 õhkupaiskamist ligi poole võrra, mis on oluliselt enam, kui meie Kyoto protokolliga võetud 8% eesmärk. Me oleme vaid mõne aastaga jõudnud nii kaugele, et veerand meie tarbitud energiast tuleb taastuvatest allikatest. Eesti on jõuliselt investeerinud energiasäästu, muu hulgas läbi riigi toetuse majade soojustamisele. See näitab, et tahtmise korral on ka rasketel aegadel võimalik otsustavalt puhtama majanduse poole liikuda," ütles Pentus-Rosimannus.

Kataris toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 18. istung ja Kyoto protokolli 8. kohtumine, kus  riigid arutavad globaalse kliimapoliitika tulevikku. Muu hulgas arutatakse Kyoto protokolli 2013. aastal loodetavasti algava teise perioodi põhimõtteid, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkogustest tingitud kliimamuutusi. Olulisel kohal on ka kõiki maailma riike hõlmava ja 2020. aastal jõustuma planeeritud leppe ettevalmistamine, mille osas soovitakse lõplikule konsensusele jõuda 2015. aaastal.

Tänaseks on Kyoto protokolliga liitunud riigid vähendanud õhku paisatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ent need panused on veel kaugel globaalsest eesmärgist. Eesmärk on hoida ülemaailmse temperatuuri tõusu 2 kraadi Celsiuse piires. Selleks tuleb kõikidel riikidel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2050 vähemalt 50% võrreldes 1990. aasta tasemega. Praeguste eesmärkide täitmisel liigub maailm siiski 3,5-4,5 kraadi soojenemise suunas.

Sarnased artiklid