Paeti sõnul on maailmas ÜRO inimarengu indeksi kohaselt 48 vähim arenenud riiki, kus elab 12 protsenti kogu maailma elanikkonnast.

„Need riigid vajavad vaesuse, nälja ja haigustega võitlemiseks jätkuvat abi – kuid samas peavad nad ka ise soovima vähim arenenu staatusest väljuda,“ ütles ta. „Alates 1971. aastast on vähim arenenud riikide nimekirjast väljunud vaid kolm riiki – Botswana, Cabo Verde ja Maldiivid, suur hulk peamiselt Aafrika ja Aasia riike on jätkuvalt selles nimekirjas,“ lisas Paet.

Toetus arengukoostöö vahenditest

Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti vähim arenenud riike humanitaarabi ja arengukoostöö vahenditest.

„Eesti panustamise näideteks on tervishoiule, haridusele, naistele ja lastele ning demokraatia edendamisele suunatud arengukoostööprojektid Afganistanis, humanitaarabi ja haridusprogrammide toetamine Haitil, arengukoostöö Sambiaga IT-vallas ning ka Eesti kirurgide humanitaarmissioon Gambias,“ ütles Eesti välisminister.

Ta lisas, et 45 protsenti möödunud aastal Eesti poolt antud humanitaarabist läks vähim arenenud riikidele.

Eesti välisministri sõnul pärineb 60 protsenti põgenikest maailmas vähim arenenud riikidest.

„Inimeste olukorda nendes riikides saab parandada ainult majanduskasvu, säästva arengu ja maailmamajandusse integreerimise kaudu. Samas ei tohi unustada õigusriikluse, inimõiguste austamise ja demokraatia tugevdamise tähtsust selles protsessis,“ märkis Paet.