Keskkonnaministeerium kutsus aprillis kokku töögrupi, mille ülesandeks on esialgse kava kohaselt 2017. aastaks välja töötada uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS), vee-ettevõtjate hinnangul on tegemist väärt algatusega.

„Keskkonnaministeeriumi teatel on seadust tarvis uuendada selleks, et täpsustada õigussuhteid vee-ettevõtja, vee-ettevõtja kliendi, kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel tulenevalt muutunud normidest Euroopa Liidu tasandil,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) juhatuse esimees Hans Liibek.

„Lisaks on praegu kehtiv seaduse regulatsioon jäänud jalgu nii kiiretele arengutele rajatavates uuselamupiirkondades kui ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni sektoris üldiselt, mistõttu on vaja enam tähelepanu pöörata planeerimisprotsessidele, „reostaja maksab“ printsiibi rakendamisele ja veeteenuse hinna regulatsioonile, et tagada stabiilne teenuse osutamise võimekus.“

Hans Liibeki sõnul tervitab EVEL ministeeriumi algatust kahel käel. „Tõsi, töögrupiga alustati küll juba eelmisel aastal aga toona ei saanud see kuidagi hoogu sisse – ei teagi, kas küsimus on uues ministris või on see kokkusattumus, kuid igal juhul on algus paljulubav,“ lausus Hans Liibek.

„Tundub, et jää hakkab lõpuks liikuma ning edaspidi võetakse kuulda sektoris tegevaid spetsialiste. Samuti tahaksin loota, et õigusloomet ei koostaks ainult ametnikud kooliõpikutest loetu põhjal.“

Hans Liibek lisas, et EVEL on tegelikult teinud hulgaliselt vee-sektori olukorda parandavaid ettepanekuid, teiste ametkondade seas ka keskkonnaministeeriumile, kuid senini pole neid enamasti kuulda võetud. „EVEL moodustas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse reguleerimisprobleemide lahendamiseks laiapõhjalise töörühma juba 2014. aasta veebruaris, kuid tänaseni pole selles töörühmas käsitletud probleeme keskkonnaministeeriumis tõsiselt võetud,“ kinnitas Hans Liibek. „Loodetavasti see olukord nüüd paraneb.“

„Töögrupi esimesest ministeeriumis toimunud kohtumisest jäi mulje, et vee-sektori reguleerimine võib tõesti paremuse poole muutuda kui ministeerium tõepoolest hoolib oma lubadusest järgida hea õigusloome ja normitehnika eeskirja,“ ütles töögruppi kuuluv EVELi tegevdirektor Vahur Tarkmees.

„Eesti vee-ettevõtjate suurim valukoht on täna see, et tihtipeale muudetakse meid puudutavaid õigusakte liiga kergekäeliselt enne probleemide tegeliku sisu lahkamist ning tõsiseltvõetava mõjuanalüüsi tegemist, märkides sealjuures pea alati, et mistahes mõju, näiteks sotsiaal-majanduslik, tehnoloogiline jms, on ebaoluline või puudub.“

Vahur Tarkmehe sõnul on liigagi sageli hiljem siiski selgunud, et mõju on ja veel pealegi suur. „Värske näide on seotud ühe heitvee-määrusega, mis sisuliselt nõuab vee-ettevõtetelt utoopilist tehnoloogia parendamist arvestamata looduslikku fooni ja ohtlike ainete päritolu,“ tõi Vahur Tarkmees näite.

„Ebamõistlike nõuete kehtestamisega vee-ettevõtetele raisatakse ressursse, mitte ei säästeta keskkonda. Loodan, et uue ministri juhtimisel jäetakse seljataha ELi direktiivide pimesi rakendamine, mille tõukejõuks on kas ametnike ahnus või mõtlematus, et mitte öelda orjameelsus.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta