Esinduslikul konverentsil räägitakse värske uuringu alusel ja väliskülaliste kogemuste põhjal waldorfkoolide rollist ja olukorrast nii maailmas kui Eestis, samuti universaalsetest hariduselu küsimustest nagu koostöö koolis, haridusõiguse ohud ja võimalused ning kollegiaalne juhtimine.

Konverentsi moderaator Külli Volmer, kes töötab õpetajana Johannese Koolis Rosmal, hindab kõrgelt lapsevanemate kasvavat huvi waldorfpedagoogika suhtes. “Oleme märganud, et viimasel ajal lisandub üha enam teadlikke lapsevanemaid, kes otsivad oma lastele kooli, mis toetaks kõige paremini lapse terviklikku arengut. Enda õpetajakogemuse põhjal julgen kinnitada, et waldorfpedagoogika pakub tõepoolest häid valikuid hariduses,” sõnas Volmer.

Waldorfkoolide 20. aastapäeva konverentsi avav haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et peab oluliseks paindlikke valikuid hariduses. „Kõigile lastele sobivate võimaluste loomine ja nende isikupäraga arvestamine ei tohi olla vaid sõnakõlks. Eesmärgini jõudmiseks peab meil olema omanäolisi koole ja paindlikke valikuid. Waldorfkoolid on pakkunud tänuväärset alternatiivi traditsioonilisemate koolidega võrreldes ja aidanud palju kaasa, et ükski anne ei jääks avamata,“ lausus Lukas.

Ühiskonnas on aina suurem ootus koolide järele, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine. Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad koolide vilistlased. Eluga toime tulevate, sotsiaalselt küpsete inimeste lisandumine ühiskonda on vähendanud lapsevanemate kahtlusi oma lapse „waldorfkooli-järgse“ haridustee jätkamise võimaluste ja hakkamasaamise osas.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valminud uuringu põhjal on waldorfkooli valiku aluseks vähemalt pooltel juhtudel teadlik otsustus waldorfhariduse kasuks. Vähemalt kolmandik vanematest valib lapsele waldorfkooli usaldusväärse informatsiooni alusel, mille ta on saanud tuttavatelt, kooli õpetajatelt, arstilt, psühholoogilt või meediast. Vaid 13% vanematest valib waldorfkooli „juhuslikult“. Enamik vanematest on koolivalikuga rahul (91% vastanutest), vaid 2% vastanutest ei ole koolivalikuga rahul.

Waldorfharidust kirjeldatakse kui hetkel suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist. Maailmas on 65 riigis ligikaudu 1000 waldorfkooli ning 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100-aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 20 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese Kool Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasium. Eestis tegutseb hetkel kuus waldorfkooli, kus õpib kokku üle 400 õpilase. Kõik waldorfkoolid on loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

Eestis on omandanud waldorfkoolis põhihariduse 353 õpilast, gümnaasiumihariduse on saanud Tartu Waldorfgümnaasiumis 8 lendu ehk 115 noort. Rahvusvaheliste uuringute andmetel on waldorfkooli lõpetanud inimeste hulgas märgatavalt suurem hulk õpetajaid, insenere, arste ja kunstnikke kui kogu elanikkonnas. Samas on vähem äriinimesi ja kontoritöötajaid.

Waldorfkoolide 20. aastapäeva konverentsil Tartus Athena Keskuses (Küütri 1) esinevad teiste seas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Örjan Retsler, Godi Keller, Aivar Haller, Jüri Ginter, Mati Valgepea, Toomas Jürgenstein, Sulev Ojap ja Meelis Sügis.

Täpsem info konverentsi kohta, sh ajakava ja registreerumine veebis (aadressil waldorfkool.info).