Riigikogus läbis täna esimese lugemise arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eelnõu, milles lepitakse esimest korda kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja valdkondlikes ning kogu majandust hõlmavates poliitikasuunistes, millega nähakse ette selge teekond kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Kliimapoliitika põhialuste dokumenti on vaja rahvusvaheliste kliimakokkulepete ja Euroopa Liidu kliimapoliitika elluviimiseks ning praeguse saastava süsinikumahuka ühiskonnakorralduse jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks muutmiseks.

„Ühtlasi on see arengutõuge ja võimalus kujundada Eestist atraktiivne keskkond heidet vähendavate innovaatiliste rohetehnoloogiate, toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevuseks ning nende ekspordiks. Samuti motiveerib selgesõnaline kliimapoliitika tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt ning riiklikult kokkulepitud raamistik annab investeerijatele kindluse teha otsuseid, mis on kooskõlas riigi ja rahvusvaheliste eesmärkidega. Tulevikku tuleb kujundada juba täna, “ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Dokumendiga pannakse paika Eesti kliimapoliitika pikaajaline siht, et¬ aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus ja Eesti kasvuhoonegaaside heide peab vähenema ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heite tasemega.

See tähendab järk-järgult ja eesmärgipäraselt majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ning keskkonnahoidlikumaks. Kliimapoliitika põhialuste fookuses on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades.

Valdkondlike poliitikasuuniste kohaselt tuleb aastaks 2050 eelkõige Eesti energiamajanduse, sealhulgas transpordi süsinikuheidet otsustavalt ja oluliselt vähendada. See tähendab saastava energiatootmise asendamist valdavalt kohaliku taastuvenergia tootmisega ja kodumaise põlevkiviressursi suuremat väärindamist. Täiendav energiasääst energeetikas peab järgmistel aastakümnetel tekkima nutikate võrkude ja säästlikumate kodumajapidamiste kaudu. Transpordisaastet peab vähendama sundliikumise vajaduse kahanemisele ning ühistranspordi, kergliikluse ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamise tulemusel. Lisaks tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning senisest enam talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Oluline on suurendada ka põllumajanduse tootlikkust ja väetiste kasutamise tõhusust, asendades sealjuures mineraalseid väetisi orgaanilistega. Ressursitõhusale ringmajandusele üleminek aitab omakorda majanduskasvu lahti siduda esmase tooraine kasutusest.

Tegemist on katusdokumendiga, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel.

Visioonidokumendi koostamiseks viidi läbi laiahaardeline kaasamisprotsess. 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta märtsini koguti huvirühmadelt sisendit viiest valdkondlikust kaasamistöörühmast: energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ja jäätmemajandus. Kaasamistöörühmad kohtusid selle aja jooksul 25 korral ja vahetasid mõtteid elektrooniliselt. Töös osales üle 80 huvirühma (sh liidud, ettevõtted, teadlased).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta