Ehitussektor reageerib kriisi mõjudele viitega ja seda kinnitab ka ehitusmahu languse süvenemine kolmandas kvartalis. Ehitusmaht Eestis vähenes 10% aastases võrdluses. Ehitusmahtu pidurdas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu langus – hooneehitus langes kolmandas kvartalis 11%, rajatiste ehitus, mis veel eelmises kvartalis kasvas, langes kolmandas kvartalis 9% aastases võrdluses. Selle aasta esimese kolme kvartali keskmine ehitusmaht langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes kolmandas kvartalis 38% aastases võrdluses. Teise kvartaliga võrreldes langus mõnevõrra taandus. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus püsis kolmandas kvartalis 5% juures, eelmisel aastal moodustasid välismaal tehtud ehitustööd keskmiselt 8%.

Ehitusettevõtete kindlustunne on endiselt nõrk

Nii jaekaubanduse, teenuste sektori kui ka tööstuse kindlustunne on kevade põhjast nüüdseks oluliselt paranenud. Sama ei saa öelda ehitusettevõtete kindlustunde kohta, mille paranemine on kolmandas kvartalis olnud vaevalisem ning võttis oktoobris taas suuna allapoole. Ehitusettevõtete hinnangul piirab ehitustegevust peamiselt ebapiisav tellimuste maht. Kuna ehitusprojektid kestavad üldjuhul pikemat aega, jätkub ehitustöö olemasolevate lepingute alusel, uusi tellimusi on varakevadest lisandunud aga vähem, mis tõenäoliselt jääb lähiajal ehitusmahtusid negatiivselt mõjutama. Riiklikud investeeringud võivad ehitussektorit edaspidi küll toetada, kuid projektide ehitusjärku jõudmine võtab aega, mistõttu selle mõju avaldub viitega. Ehitussektori käekäiku jääb üldiselt mõjutama majanduse taastumise kiirus ning ettevõtete kindlustunne teha investeeringuid, mida ohustab viiruse teine laine ja sellega kaasnevad piirangud.

Korteriturg on viiruse esimesest lainest nüüdseks taastunud

Selle aasta kolmandas kvartalis valmis Eestis 1900 eluruumi ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Esimese üheksa kuuga on valminud 9% rohkem eluruume kui aasta tagasi. Ehituslube väljastati kolmandas kvartalis 33% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kokku on selle aasta 9 kuuga väljastatud ehitusluba 7228 eluruumile, mis on 22% kõrgem näitaja kui eelmise aasta samal ajal. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uute korterite laojääk, mis peegeldab uusarenduste pakkumiste arvu, on kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga veidi suurenenud.

Esmakordselt pandeemia algusest ületas tehingute arv nii Tallinna korteriturul kui ka Eestis tervikuna aastatagust tehingute arvu septembris ehk pool aastat peale ulatuslike piirangute kehtestamist. Juuli ja augusti madalama aktiivsuse tõttu jäi kolmandas kvartalis tehingute arv Eestis 5% ning Tallinnas 12% aastatagusele alla. Oktoobris püsis nii Eesti kui ka Tallinna tehingute arv aastatagusest kõrgem ning kuigi november veel kestab ja tehingud kajastuvad statistikas viitajaga, ületab tehingute arv tõenäoliselt ka novembris aastatagust taset.

Vaatamata sellele, et piirangute kehtestamisega langes tehinguaktiivsus eluasemeturul enneolematult kiiresti ning üksikute tehingute lõikes võis korteriturul mõningaid allahindlusi kohata, ei ole koroonakriis korterihindadele tervikuna seni olulist mõju avaldanud – nii teises kui ka kolmandas kvartalis oli keskmise hinna kasv positiivne. Tõenäoliselt jätkab ka neljanda kvartali kokkuvõttes keskmine hind kasvu. Kuigi uudised vaktsiini peatse saabumise osas lisavad optimismi, ei ole veel täit selgust, millal vaktsiin laiemat kasutust leiab ja selle positiivne mõju majandusele avaldub. Seni aga ohustab korterituru väljavaadet, vähemasti lähiajal, viiruse teine laine ja selle mõju nii majandusele kui ka üldisele kindlustundele. Samas suudab meie hinnangul kinnisvaraturg tervikuna tänu viimaste aastate jätkusuutlikule arengule uuele viiruse lainele hästi vastu seista.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta