Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) on 2011. aasta kolme esimese kuuga laekunud 19 kaebust loomapoodides müüdavate lemmikloomade halbade pidamistingimuste kohta. See on rohkem, kui terve 2010. aasta peale kokku.

Käesoleval aastal on Keskkonnainspektsioon ning Veterinaar-ja Toiduamet käinud kaebuste alusel mitmel korral loomapoode kontrollimas ja teinud ka vastavaid ettekirjutusi.

Valekohtlemiste kasvust tulenevalt korraldas Eesti Loomakaitse Selts 13.04.2011 kohtumise Põllumajandusministeeriumi, Veterinaar-ja Toiduameti, Keskkonnainspektsiooni, Tallinna Loomaaia, Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Imeloomade Seltsiga, kus arutati lemmikloomapoodidega seotud probleemide üle ning püüti ühiselt leida võimalikke lahendusi.

Eesti lemmikloomapoodidesse on hakatud üha enam sisse tooma meie inimeste jaoks uusi eksootilisi loomaliike, kellega kaubitsemine Euroopa riikides on kahjuks juba ammu populaarne. Enamikku inimestest ei motiveeri eksootilist looma pidama mitte sügav huvi konkreetse liigi vastu, vaid pigem soov senitundmatu loomakese taustal ise huvitav paista. Seetõttu ei süveneta looma vajadustesse, vaid jäetakse meelde üksnes pildiraamatust nähtud foto uhkest isendist (jäädvustatud tihtipeale looduskeskkonnas).

Praktika on näidanud, et Eestis ei suudeta ei loomapoodides ega kodudes pidamistingimusi ja looma vajadusi kaugeltki täita. Hiljutise näitena saab tuua Tartu Lõunakeskuse Zoo Planeti kaupluses müstilise summa eest müügil oleva habekaku. Poes väikesesse puuri aheldatud kakk on looduskaitse all olev röövlind, keda sisetingimustes on lubamatu pidada, sest üksiklasest linnule on selline pidev tähelepanu ülimalt piinarikas ning stressirohke.

Paraku Eestis kehtivad seaduses lubavad sellist tegevust. Nähtavasti on habekaku müümine puhas reklaamitrikk, mille kaudu üritatakse kliente poodi ostlema meelitada - külastajate jaoks on kitsastesse tingimustesse pistetud (kuigi vangistuses sündinud) habekakk ääretult sensatsiooniline, keda lihtsalt peab oma silmaga nägema.

Siinkohal aga unustatakse sootuks linnu liigiomased vajadused; samuti ei mõtle sajad poekülastajad, et oma uudishimuga toetavad nad metsloomade-lindude puurispidamist: kui ei oleks nõudlust, ei oleks ka turgu. Kaku puurispidamist kommenteerinud ärimehest poejuhataja: „Nagu näete, on nad erksad ja heas tujus, mille nad saavad kindlasti poekülastajate rõõmsatest nägudest ja laste naeratustest“ (Tartu Postimees 04.04.2011). Selliste väärarusaamade kultiveerimine, justkui igatseks habekakk inimese seltskonna järele, viibki naiivse ja tihtipeale madala haritusega edeva inimese eksoodi soetamiseni.

Ühisel kohtumisel tõdeti, et nii loomapoodide töötajate kui ka eksootiliste loomade eraisikutest pidajate teadmised peetavate loomade vajadustest on puudulikud ning seetõttu ei suudeta eksootilisele loomale tihtipeale tagada isegi mitte elementaarseid liigiomaseid tingimusi.

Eksootiliste loomade meditsiini spetsialistil Aleksander Semjonovil, kes töötab igapäevaselt Tallinna Loomaias, on kümneid juhtumeid, kus eksootide pidajad on pöördunud nõu saamiseks loomaia poole ja hiljem on selgunud, et looma haigestumine on põhjustatud väärast pidamisest omaniku väheste teadmiste tõttu. Ka on teada juhtumid, kus loomakaupluste müüjad hoolitsevad eksootide eest Internetist kogutud infokildude abil. Sellise hoolitsemisskeemi alusel on loomulik, et loom kannatab pideva väärkohtlemise all ning varem või hiljem hukkub.

Suurim valupunkt ongi loomapoodide müüjate vähene või lausa puudulik teadlikkus. Tihtilugu ei osata isegi välja tuua, milliseid loomi on poodides pakkuda, rääkimata isendi põhivajadustest. Loomi müües ei jagata piisavalt adekvaatset teavet, milliseid tingimusi heaoluks konkreetne loom vajab.

Eesti Loomakaitse Seltsile on aastate jooksul saabunud teateid probleemidest, kus müüdavad loomad on haiged, neile ei ole suudetud loomapoes tagada minimaalseidki liigiomaseid tingimusi (rohtlahaukuritel karvutud laigud kehal, jänestel kõhulahtisus, loomadel/lindudel parasiidid, puuduvad varjumisvõimalused, linnud on haiged, teatud liikidel puudub kümblusliiv, puurid on pealt avatud, liiga kitsad, külastajad saavad loomi katsuda jne. jne.)

Samuti on suurenenud tendents, et inimesed hülgavad oma tüütuks muutunud eksoodi, kellega argielu on hoopis proosalisem kui pildiraamatus ja kes tegelikult ei kavatsegi end peremehe õlal uhkusega demonstreerida, vaid istub pigem urus varjus. Seepärast valitakse looma „vabastamine“ ehk siis loodusesse lahtilaskmine. Näiteks 2008. aastal leidis metsas seenel käinu juhuslikult kilpkonna, kelle kilbile oli isoleerpaelaga kinnitatud pulga küljes sätendav asi.

Võõrliigi hülgamine loodusesse on ohtlik nii loomale endale, kui võib mõjutada olulisel määral meie looduskeskkonda. Müügile on muuhulgas tulnud liike, kelle loodusesse pääsemisel kujutaksid nad võõrliigina ohtu Eesti loodusele, näiteks populaarseks muutunud pesukaru, kes on siinses kliimastikus kohanemisvõimeline. Inimtegevuse tagajärjel on mink euroopa naaritsa sootuks välja tõrjunud.

Lahendustena leiti, et olulisel kohal on nii loomapoe müüjate kui ka inimeste teadlikkuse tõstmine läbi erinevate tegevuste: koolitused müüjatele, ostjate teavitamine, pidev selgitustöö, eksootiliste loomade pidamise juhendmaterjalide väljatöötamine ning seaduse muudatused.

ELS tuletab kõigile eksootiliste loomade pidajatele meelde, et võõrliikide loodusesse laskmine on looduskaitseseadusega rangelt keelatud!

Samuti palume eksootilise looma soovijail äärmiselt põhjalikult läbi kaaluda oma võimalused: kas reaalselt suudetakse pakkuda loomale nõuetekohaseid ja looma heaolu tagavaid pidamistingimusi.

Neil, kes juba omavad eksootilist looma, palume kindlasti ennast kurssi viia peetava looma tegelike vajadustega. Nõu ja abi saamiseks on võimalik pöörduda ka Loomaaia poole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta