FlixBusi värske uuring paljastab, et Baltikumi inimestele ei ole keskkonnasõbralikkus transpordivalikutes prioriteet, vaid eelistatakse kiirust, mugavust ja taskukohasust. Liikuvuseksperdid hoiatavad, et praegune süsteem soosib autost sõltumist ning sellel on märkimisväärne mõju nii tervisele kui elukeskkonnale. Transpordiettevõtjad näevad lahendusi nii tehnoloogias kui poliitikas, kuid rõhutavad: muutus algab teadlikkusest ja igapäevavalikutest

„Enamik inimesi ei mõtle sellele, kui võimsalt ja varjatult autoliiklus meid tegelikult mõjutab – õhusaaste, müra, rehvide mikroplast. Need ei ole lihtsalt keskkonnaprobleemid, vaid otseselt tervist kahjustavad tegurid,“ ütles liikuvusekspert Marek Rannala, viidates FlixBusi uuringule, mille kohaselt peab keskkonnaalast jätkusuutlikkust „väheoluliseks“ koguni 42% Eesti vastajatest.

Eriti leige on suhtumine Eesti meeste seas – peaaegu veerand ei pea seda üldse oluliseks.

Uuring toob esile mitmeid erinevusi Balti riikide vahel. Näiteks Leedus on elanike valmisolek valida keskkonna nimel ühistransporti märgatavalt suurem, samas kui Eestis ei ole peaaegu kolmandik valmis keskkonnakaalutlusteks mingeid järeleandmisi tegema.

„Eestlased ei tunne ka lennureiside pärast süüd. 71% väidab, et ei tunne kunagi halba tunnet, mis näitab, et inimesed ei taju transpordi keskkonnamõjusid olulisena,“ märkis FlixBusi Baltikumi juht Michal Leman. 

Jätkusuutlik reis peab olema lihtne valik

Ekspertide hinnangul ei ole roheline turundus inimestele piisav motivaator.

„Roheargumendid ei toimi,“ ütles Marek Rannala. „Inimesed tahavad liikuda kiiresti ja mugavalt, ning seni kuni autoga liikumine on kõige lihtsam valik, ei muutu midagi.“

Ka Leman tõdes, et inimestel on loomulik soov valida kõige mugavam ja kiireim viis kohale jõudmiseks.

“Me ei saa loota, et käitumist muudetakse pelgalt eetilise motivatsiooni põhjal. Meie ülesanne on teha jätkusuutlik reisivalik võimalikult lihtsaks ja atraktiivseks,“ ütles Leman.

Ta lisas, et keskkonnateadlikkuse suurendamiseks tuleb teha rohkem.

„Infost üksi ei piisa. Peame siduma jätkusuutlikkuse reaalsete hüvedega, näiteks madalama hinna, parema ligipääsetavuse ja teenuse kvaliteediga. Kui rohelisem valik on ka praktiline valik, hakkavad inimesed seda kasutama.“

FlixBus investeerib aktiivselt tehnoloogilistesse lahendustesse, et vähendada kaugliiniliikluse jalajälge.

„Kasutame mitmel pool Euroopas biogaasi, testime elektrisõidukeid ja töötame välja vesinikubusside prototüüpi. Kuigi busside osakaal transpordisektori heitmetes on väike, on see oluline sümboolne samm ning osa laiemast lahendusest.“

Rannala nentis sammuti, et kuigi tehnoloogia innovatsioon aitab, ei lahenda see kõike.

„Elektri- või vesinikubussid on oluline samm, aga kogu transpordisektori halvast keskkonnamõjust moodustab ühistransport vaid väga väikese osa. Olulisem on autode arvu vähendamine, millel on oluliselt suurem keskkonnamõju, ja inimeste suunamine ühistranspordi kasutamisele.“ Eksperdi sõnul on meie poliitikad aastaid soosinud autost sõltumist. “Nüüd tuleb need ümber pöörata – inimene peab saama reaalse valiku ka ilma autota hakkama saada,“ rääkis Rannala.

Liikuvust peab vaatama kui tervikut

Rannala sõnul on oluline, et liikuvust käsitletaks terviklikuna. See tähendab nii paremat ühistranspordivõrgustikku, ühtset piletisüsteemi kui ka linnaruumi, mis soosib liikumist jalgsi või rattaga.

„Praegu peab inimene tegema ekstra pingutuse, et liikuda ilma autota. See peab muutuma. Mugav valik peab olema säästlik valik.“

Ta tõi näiteks Tallinna, kus senine ühistranspordi liinivõrk ja piletisüsteem ei vasta tänapäeva vajadustele.

„Piritalt bussijaama jõuab rattaga kaks korda kiiremini kui ühistranspordiga. See ei tohiks nii olla. Õnneks on esimesed märgid uuendustest nii liinivõrgu kui piletisüsteemi osas.“

Lisaks tõi Rannala esile, et autoliiklust soosivad planeerimisotsused, nagu neljarealised maanteed, pigem süvendavad probleemi:

„Need annavad eelise autoga liikumistele, halvendavad kohalikku ligipääsu ja kohalikku ühistransporti, suurendavad emissioonide ja müraprobleeme ning autoliiklust eelistades takistavad ka kaugliinide arendamist.“

Ka Leman nõustus, et süsteem peab toetama kogu reisiteekonda.

„FlixBus saab pakkuda keskkonnasõbralikke pikamaareise, aga see ei tööta, kui reisija ei saa kodust bussijaama ilma autota. Siin tuleb mängu riiklik ja kohaliku tasandi infrastruktuur: ühistranspordi ühendused, bussi- ja rattateed, piletisüsteemid. Vajame terviklahendusi.“

Autode mõju on alahinnatud

Lisaks keskkonnale toob autokeskne liikuvus kaasa suurema majandusliku koormuse.

„Tihti argumenteeritakse, et autoga liiklemine on odavam. Aga seejuures arvestatakse vaid kütuse kuludega, mis moodustab vaid kolmandiku auto kuludest. Unustatakse kindlustus, hooldus, ostukulu,“ selgitas Rannala. 

Ka tervisemõjud on alahinnatud. Mikroplast autorehvidest, liiklusmüra, saaste, liikumisvaegus ja liiklusõnnetused lühendavad tervena elatud eluiga.

„Kui inimesed saaksid aru, et need mõjud pole abstraktsed, vaid otseselt nende enda elukeskkonda ja tervist kahjustavad, siis võiksime hakata muutusi nägema.“

Leman märkis, et riigid, kus ühistransporti käsitletakse osana rohepöördest ja pikaajalisest visioonist, liiguvad kiiremini edasi. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal toetatakse kaugliinibusside võrku seadusandlikult ja rahaliselt. Balti riikides see toetus praegu puudub.

Ta lisas, et valitsused peaksid senisest enam soodustama pika vahemaa bussiliiklust. See tähendab taristu arendust, poliitilisi prioriteete ja ka maksusoodustusi.

„Kui me tahame, et inimesed valiksid bussi auto asemel, peab see olema mugav, taskukohane ja hästi ühendatud.“

Tulevikus saab muutus tulla ekspertide sõnul vaid siis, kui liikumine ilma autota muutub mugavaks, loogiliseks ja kättesaadavaks. Vaja on süsteemset muutust.

„Me peame ümber mõtestama, kelle pärast me liigume. See pole mitte planeedi, vaid inimese enda ellujäämise küsimus,“ ütles Rannala. Leman lisas: „Mida nähtavamaks me teeme keskkonnasõbraliku valiku eelised, seda kiiremini see muutub uueks normaalsuseks.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta