Täna saab linnudirektiivi Euroopa Komisjoni hinnangul lugeda Euroopa keskkonnapoliitika üheks suuremaks saavutuseks, millel on olnud tähtis osa selles, et mõnede Euroopa kõige ohustatumate linnuliikide (nt luitsnokk-iibise ja merikotka) hävimine on peatunud. Linnudirektiivi alusel moodustatud ca 5000 erikaitseala katavad tänasel päeval üle 10% EL territooriumist ja on lahutamatu osa Natura 2000 ökoloogilisest võrgustikust.

Linnudirektiivi eesmärgid

Linnudirektiivi vastuvõtmisel 1979.a. kuulus ELi vaid üheksa liikmesriiki. Direktiiv võeti vastu seoses kasvava murega Euroopas looduslikult esinevate lindude arvukuse vähenemise pärast, mis ohustab looduslikku tasakaalu. Seejuures oli oluliseks kaalutluseks, et kuna paljud Euroopas looduslikult esinevad linnuliigid on rändlinnuliigid, on tegemist Euroopa ühise pärandiga, mille kaitse nõuab liikmesriikide koostööd.

Linnudirektiivi meetmed ongi suunatud lindude arvukust mõjutavate teguritele, nimelt inimtegevusele, mis puudutab iseäranis lindude elupaikade hävitamist ja saastamist, lindude püüdmist ja tapmist ning sellega kaasnevat kaubitsemist. Oluliseks peetakse elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamist, hooldamist või taastamist ning teatud linnuliikide elupaikade osas eriliste kaitsemeetmete kohaldamist.

Õiguslik regulatsioon

Direktiiv hõlmab kõiki linnuliike, mis esinevad looduslikult EL territooriumil. Peamised meetmed, millega direktiivi eesmärke (liikide arvukuse säilitamine vajalikul tasemel) saavutada püütakse, on liikide elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamine, hooldamine ja taastamine ning teatud tegevuste (tapmine, tahtlik häirimine, kauplemine) keelustamine.

Elupaikade kaitseks nähakse ette kaitsealade loomine, elupaikade korrashoid ja nende majandamine vastavalt ökoloogilistele vajadustele, hävitatud biotoopide taastamine ning biotoopide loomine. Lisaks on teatud linnuliikide kehtestatud kohustus erikaitsealade loomiseks– need liigid on loetletud direktiivi I lisas. Direktiivi eesmärgiks on luua sellistest erikaitsealadest ühtne tervik. Selline kaitsealade võrgustik – Natura 2000 võrgustik – on EL-s moodustatud nii linnudirektiivi kui EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv), mis on linnudirektiivi kõrval teine EL looduskaitse tugisammas, alusel. Linnudirektiivi alusel kaitse alla võetud aladel kehtivad ka teatud loodusdirektiivi sätted (nt kohustus Natura 2000 võrgustiku alasid mõjutavate tegevuste keskkonnamõju hindamiseks ja eritingimused selliste tegevuste lubamiseks, kui need avaldavad Natura 2000 võrgustiku alale negatiivset mõju).

Lindude, nende pesade ja munade suhtes keelatud tegevusteks on linnudirektiivi kohaselt:

• lindude tahtlik tapmine või püüdmine;
• pesade ja munade tahtlik häirimine või kahjustamine;
• linnumunade korjamine ja munade ja koorte hoidmine;
• lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsusajal;
• nende linnuliikide isendite pidamine, mille küttimine ja püüdmine on keelatud.

Lisaks kehtestab direktiiv linnuliikide isendite ja nende kehaosadega kauplemise keelu, erandiks selle keelu osas on direktiivi III/1 ja III/2 lisas nimetatud liigid.

Samuti lubab direktiiv teatud liike küttida – sellised liigid on loetletud direktiivi II lisas. Samas on keelustatud massilist tapmist võimaldavate vahendite kasutamine jm jahipidamise vahendid, korraldused või meetodid, mis on loetletud direktiivi IV lisas.

Teatud tingimustel võivad liikmesriigid rakendada direktiivi keeldude osas erandeid – nt rahva tervise ja ohutuse huvides, lennuohutuse huvides, taimestiku ja loomastiku kaitseks jne (vastav ammendav loetelu on antud direktiivi artiklis 9). Selliste erandite rakendamine on lubatav siiski ainult juhul, kui muid rahuldavaid lahendusi ei ole. On oluline, et direktiivi I lisas loetletud liikide kaitseks erikaitsealade loomise kohustuse osas erandite tegemise võimalust ette ei ole nähtud.

Linnudirektiivi kohaldamine Eestis

Linnudirektiiv on Eestis üle võetud peamiselt looduskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Eesti on esitanud Euroopa Komisjonile ka nn linnualade nimekirja, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku, ning sellised alad on võetud siseriikliku kaitse alla kaitsealadena, hoiualadena või konkreetsete linnuliikide püsielupaikadena.

Linnudirektiivi rakendamise praktika

Vastavalt Euroopa Komisjoni iga-aastastele ülevaadetele EL keskkonnaõigusega seotud rikkumistest, on keskkonnavaldkonnas peamised rikkumised olnud seotud just linnudirektiivi ja loodusdirektiivi rikkumistega. Selle põhjuseks on Komisjon lugenud kaht asjaolu: esiteks, et vastav õiguslik regulatsioon on väga range, sisaldab olulisi sisulisi kohustusi ning seda rakendatakse sageli (see puudutab iseäranis keskkonnamõjude hindamise kohustust Natura 2000 alasid mõjutada võivate tegevuste puhul); teiseks aga seda, et EL liikmesriikides ei ole asjakohaseid mehhanisme looduskaitsenõuete jõustamiseks või vastavate kaebuste menetlemiseks. Kuna Komisjoni tegevus direktiivide kaitsmisel on olnud küllalt jõuline ja tulemuslik, pöörduvad kodanikud, aktivistid, VVOd ja Euroopa Parlamendi liikmed vastavate kaebustega just Komisjoni poole.

Allikad ja viited:
Linnudirektiivi kehtiv tekst (eesti k)
Euroopa Komisjoni 31.03.09 pressiteade (eesti k)
Linnudirektiivist Euroopa Komisjoni keskkonnapeadirektoraadi kodulehel (ingl k)
Euroopa Komisjoni peadirektoraadi ülevaade 2007.a. jõustamistegevustest „The Environment Directorate General’s Legal Enforcement Activities in 2007” (inglise k)