Eriolukorra kehtestamine vähendas järsult Eesti elanike liikumist ning tõi kaasa olulise muutuse nende tarbimiskulutustes ja säästmises.

Inimesed on jäänud rohkem oma peamise asukoha lähedale

Nii nagu eriolukorra eesmärgiks on olnud, on Eesti inimesed vähendanud oluliselt oma liikumist rahvarohketes kohtades. Google’i poolt koostatud liikumisaruandest (COVID-19 Community Mobility Report) on näha, et Eestis kehtestatud eriolukorrale järgneva 2.-4. nädalaga vähenes restoranides, kohvikutes, kaubanduskeskustes, kinodes aga ka avalikus transpordis ja vastavates jaamades inimeste arv ligikaudu poole võrra, töökohtades keskmiselt kolmandiku ning toidupoodides ja -turgudel ja apteekides veerandi võrra võrreldes 23.02.2020 referentsajaga.

Samas on rohkem inimesi läinud loodus- ja linnaparkidesse ning randadele, samuti liigutakse rohkem kodu lähedal (suurenemine vastavalt viiendiku ja kümnendiku võrra). Looduses liikumise kasvu juures on kindlasti ka sesoonne mõju. Samuti tuleks arvestada, et need numbrid on indikatiivsed ehk selgitavad vaid ligikaudu, kuidas on inimeste liikumine muutunud. Statistikaameti liikumisanalüüsi järgi muutis eriolukorra kehtestamine kolme nädalaga paiksemaks ligi 200 000 inimest. Peamises asukohas viibijate arv on tõusnud 16 protsendipunkti ehk paikseks või väheliikuvaks on jäänud hinnanguliselt ligikaudu pooled inimesed.

Liikumise vähenemisega kaasneb ka tarbimise langus

Inimeste liikumise langus on vähendanud nende tarbimist. Eriolukorra järgsel neljal nädalal (16.03-12.04) vähenes Swedbanki kaardimaksete käive keskmiselt 27%, samas kui sularaha võeti välja 24% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Swedbanki poolt välja antud deebet- ja krediitkaartide osakaal Eestis on 61% ning seega peaks Swedbanki klientide tarbimiskäitumist saama hästi laiendada kogu Eestile.

Balti riikide võrdluses on Eestis kaardimaksete käibe langus kõige tugevam olnud. Võrdluseks, Lätis on see vähenenud nelja nädalaga keskmiselt 11% ja Leedus 7% (sularaha on välja võetud aga vastavalt 20% ja 35% vähem).

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse poolt märtsi lõpus korraldatud uuringust selgus, et 61% Eesti elanikest plaanib vähendada oma igapäevaseid kulutusi.

Suurematest kulugruppidest on Eestis eriolukorra ajal kõige enam vähenenud kaarditehingud majutusele, reisimisele ja transpordile, lennujaamas tehtud ostudele, ilu- jms salongide teenustele ning hobidele. Toiduainetele ja kodusisustusele on kaardimaksete käive aga isegi suurenenud. Kulutused toiduainetele on eratarbimises ühed suurimad ning moodustavad viiendiku majapidamiste kogu tarbimisest. Kulutuste tõusu toiduainetele võib seletada sellega, et rohkem inimesi sööb eriolukorra ajal kodus. Samuti võivad praegu veel majapidamised suurendada kulutusi toiduainetele, kuna suur osa ülejäänud eratarbimise mahust on vähenenud.

Elanike vähenenud tarbimine on suurendanud nende hoiuste mahtu

Eesti inimesed hoiavad hoiustel keskmiselt ligikaudu 70% oma säästudest. Swedbanki eraklientide nõudmiseni hoiuste portfelli kasv, mis umbes aasta aega aeglustus, kiirenes pärast eriolukorra kehtestamist aprilli teise nädala lõpuks uuesti sellise kasvuni, mida nägime viimati möödunud aasta septembris. Kuna Swedbanki eraisikute hoiuste osakaal Eestis on veidi üle poole, siis peaks see trend iseloomustama hästi ka kogu Eestit. Kui võrrelda klientide osakaalu erinevates hoiuste gruppides, siis pole see vähemalt viimase kaheksa kuu jooksul, sealhulgas käesoleva aasta veebruari ja märtsi lõpu seisuga oluliselt muutunud. Täpsemalt vaadates on isegi näha, et väga väikeste hoiustega (kuu lõpus kuni 100 eurot) inimeste osakaal (24%) väheneb ning see vähenemine jätkus ka märtsis.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juba eelpool nimetatud uuringust selgus, et vaid 10% elanike arvates on neil piisavalt sääste ning seetõttu hindavad nad koroonaviirusest tingitud mõju enda majanduslikule toimetulekule minimaalseks. 40% elanikest säästab aga rohkem, kui varem.

Töötuse suurem kasv vähendab elanike hoiuseid ja tarbimist

Hoiuste kasv näitab, et kuigi töötus kasvab kiiresti, pole see veel keskmiselt elanike finantsolukorrale väga tugevat mõju avaldanud. Eriolukorra algusega võrreldes oli 19. aprilli seisuga registreeritud töötute arv suurenenud viie nädalaga ligi 9900 inimese võrra ning ulatus 46 638 inimeseni. See tähendab töötusemäära tõusu 5,7%-lt 7,2%-ni ehk 1,5 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti tööturu kiirstatistika järgi on töösuhete arv vähenenud eriolukorrale järgnenud kuu ajaga kõige enam majutuse ja toitlustuse ning meelelahutuse, kunsti ja vaba aja tegevusaladel. Samas on töösuhete arv suurenenud põllu- ja metsamajanduses ning vähemal määral ka tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning ehituses. Põllu- ja metsamajanduse aga ka ehituse töösuhete arvu kasvu taga on peamiselt sesoonne mõju.

Kuigi töötuse arv on kiiresti tõusmas, jääb see praegu veel kaugele maha 2010. aasta märtsil registreeritud 100 750 töötust ja 14,7% töötusemäärast. Tööjõu-uuringu järgi oli tööpuudus siis veelgi suurem. Samas tuleks arvestada, et 19. aprilli seisuga oli Töötukassa töötasu hüvitis määratud juba 5452 asutuse 29778 töötajale, kellest osa oleksid ilma hüvitise maksmiseta võinud töötuks jääda.

Veidi enam kui kolm nädalat pärast eriolukorra kehtestamist (aprilli teisel nädalal), Kantar Emori korraldatud uuringust selgus, et inimeste emotsionaalne kindlustunne oli veel hea - pool Eesti elanikest tundis ennast kindlana. Praegune töötuse suurenemine ei ole veel elanike hoiuste kasvu pidurdanud ning tarbimise vähenemine tuleb peamiselt ettevõtete sulgemisest ja liikumispiirangutest tulenevast sundolukorrast. Samas tuleks arvestada, et töötute arvu suurem tõus toob kaasa elanike hoiuste vähenemise ning annab täiendava löögi elanike tarbimisele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta