„Elektriliinide maakaablisse viimisel vabaneb iga aasta mitu tuhat betoonposti, kuid rohkem kui tonni kaaluva betoonposti taaskasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas ega piisavalt ohutu liinielektrikutele,“ ütles Elektrilevi hangete osakonna juhataja Koit Semjonov „Kõige keskkonnasäästlikuma lahendusena otsustasime korraldada hanke jäätmekäitlusfirma leidmiseks, kes töötleks betoonpostid ümber ehitusmaterjaliks.“

Ühest elektripostist saab ligi 30-50 kg metalli ja 1000 kg betoonkillustikku. Lepinguperioodi jooksul utiliseeritakse hinnanguliselt 15 000 betoonposti, millest toodetakse kokku kuni 500 tonni vanametalli ja 15 000 tonni betoonkillustikku.

Kuusakoski juhatuse liikme Marko Kippa sõnul suunatakse kõik ettevõtte poolt kogutud jäätmed taaskasutusse. “Betoonpostid purustatakse ja eemaldatakse metallarmatuurid, mis võetakse sekundaarse toorainena kasutusele metallitööstustes. Juba täna on 25 protsenti sõiduautodes ning 75 protsenti kodutehnikas kasutatud toorainest saadud vanarauast ja metallijäätmetest,” rääkis Kippa. “Ühelt poolt vähendab taaskasutus kõigis ettevõtetes jäätmete käitlemise kulusid, teisalt on see ka keskkonnale kõige säästlikum.”

Kokku on Elektrilevi võrgus kasutusel ligi 830 000 elektriposti, millest 480 000 on betoonpostid. Investeeringutega ilmastikukindla maakaablivõrgu ehitamisse väheneb betoonpostide arv aastas ligikaudu 5000 võrra. Elektrilevi ja Kuusakoski vaheline betoonpostide käitlemisleping on sõlmitud kaheks aastaks pikendamisvõimalusega veel üheks aastaks. Lepingu lõplik maksumus sõltub käideldavate postide tegelikust mahust.

Elektrilevi on võrguettevõtja, kes toob elektri kohale kodudesse ja ettevõtetesse ning hooldab ja uuendab elektrivõrku. Ettevõte haldab ligikaudu 61 000 kilomeetrit elektriliine ja enam kui 22 000 alajaama. 2011. aastal investeeris Elektrilevi võrku 73 miljonit eurot, sel aastal on kavandatud investeeringumahuks 97 miljonit eurot. Elektrivõrgu parandamisse on ettevõte igal aastal suunanud kogu ärikasumi.

Millega Elektrilevi oma uusi poste immutab? 

Elektrilevis on kasutusel erinevat tüüpi immutusega puitposte, mida oleme kasutanud juba väga pikka aega. Postid on selles mõttes keskkonnale ohutud, et need toodetakse väga range keskkonnajärelvalvega tehastes ja tehasest väljub juba elektripost, mille kasutamine ei kujuta keskkonnale ohtu. Elektrilevi tarnib selliseid poste Soomest ja Rootsist.

Kuidas plaanitakse käidelda uusi poste, kui nende kasutusaeg lõppeb?

Pärast posti kasutustähtaja lõppu või tormiga murdumisel see demonteeritakse ja suunatakse ümbertöötlemisele. Niimoodi tagatakse kogu posti elutsükli jooksul keskkonnaohutus. Kasutusest kõrvaldatud puitpostid ladustatakse ja nende keskkonnasõbralikuks ümbertöötlemiseks oleme ette valmistamas rahvusvahelist hanget.

Üldisemalt teemat lahates võib öelda, et postide vajadus Elektrilevi liiniehituses tegelikult aasta-aastalt seoses ilmastikukindla maakaablivõrgu ehitamisega väheneb. Nii õnnestub meil pakkuda elektritarbijatele kindlamat võrguteenust, millele ilmastikuolud erilist mõju ei avalda aga samal ajal on kasutusel järjest vähem elektriposte.

Kas immutatud elektripostide puhul on parem, kui inimesed neid ei puuduta?

Otsest ohtu elektripostide puudutamine inimesele ei kujuta, kuid see ei ole ka soovitatav. Lisaks tuleb elektripostide läheduses juba elektriohutuse mõttes ettevaatlik olla.

Mis on puidust postide eelised betoonpostide ees?

Kuna Elektrilevi kasutab liiniehituses erinevate immutustega poste, siis nende hulgas on ka selliseid mille arvestuslik eluiga on kuni 40 aastat. Selliseid poste kasutatakse tavaliselt maapiirkondades sest linnapiirkonnas muutub elektrivõrk kiirusega mis nii pika eluaega elektripostide kasutamise majanduslikult mittemõistlikuks muudab.

Betoonpostide tootmine on energiamahukas (tsemendi tootmine, armatuurraua tootmine), ehitustöödel betoonpostid purunevad kergelt (murduvad katki), avariide korral, mille tagajärjel armatuur läheb katki muutub betoonpost liinielektrikutele ohtlikuks ja nende transport on betoonpostide massi tõttu kulukas. Puitpostide puhul kõik need vead puuduvad.