Aprillis andis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tagasisidet ajakohastatavale riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK 2030). 

  • Arvamused
  • 24. juuli 2023
  • Foto: Märgalade taastamine Turba rabas / Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Tagasisides tõi EKO välja, et Eesti lähenemine REKKile on jätkuvalt puudulik, sest REKK peaks olema riigi tulevikku visioneeriv ning teistele arengukavadele teed rajav dokument.
Praegu on REKK pelgalt kokkuvõte teistes riiklikes kavades seatud eesmärkidest.

Eesti oleks pidanud uuendatud REKKi Euroopa Komisjonile esitama juba hiljemalt 30. juunil, kuid selleks ajaks polnud see veel valitsussegi jõudnud. Eelmisel nädalal viimaks esitatud kavandis pole arvestatud mitmeid keskkonnaühenduste ettepanekuid põhjendusega, et REKK põhineb vaid kehtivatel arengudokumentidel ja ühtki uut eesmärki või meedet see ei kavanda. Kuna REKK võrreldes varasema versiooniga midagi uut ei sisalda ja selle koostamisega oli kiire, polnud ministeeriumi sõnul kavandi koostamisse vaja ka huvirühmi põhjalikumalt kaasata. Nii Euroopa Komisjon kui ka keskonnaühendused on nõudnud aga põhjalikumat kaasamist juba kavandi väljatöötamise algfaasis.

Sisulist kriitikat REKKi tööversioonile tuli mitmelt poolt. Euroopa Komisjon kommenteeris mais, et REKKi tööversioonist on puudu meetmed LULUCFi sektori kliimaeesmärgi saavutamiseks ja samuti pole piisavalt selge põlevkivist väljumise teekond. Ka keskkonnaühenduste hinnangul tuleks REKKis selgete sihtidena sätestada raiemahtude ja turbakaevandamise vähendamine, samuti konkreetne põlevkivist väljumise aeg. Kliimaministeerium (KLIM) põhjendab, et kuna põlevkivist väljumise aega Eesti arengudokumentides ega õigusaktides sätestatud ei ole, ei saa seda sisaldada ka REKK. Keskkonnaühendused tõid välja, et sihid on siiski seatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas, mille järgi väljutakse Eestis põlevkivielektri tootmisest hiljemalt 2035. aastaks ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt 2040. aastaks. KLIMi sõnul ei ole õiglase ülemineku kavas kirjeldatu riigile kohustuslik.


Puuduste kõrval sisaldab uuendatav REKK ka positiivseid lisandusi:

  • arvestatud on EKO ettepanekuid seoses tuumaenergia riskantsusega;
  • lisatud on fossiilse gaasi kasutuse vähendamine;
  • eemaldatud on viited vanale kehtivuse kaotanud metsanduse arengukavale ja lisatud on, et kõige enam mõjutab LULUCFi sektori kasvuhoonegaaside sidumist ja heidet raie;
  • lisatud on, et “Eesti teadvustab, et olemasolevad poliitikad ja meetmed on ebapiisavad LULUCF-määruse kohase eesmärgi täitmiseks ning vaja on rakendada täiendavaid meetmeid kõikides määrusega hõlmatud sektorites” (lk 77).
  • turvas on eemaldatud taastuvate ressursside loetelust.


Mis on REKK?

Praegu on kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides käimas riiklike energia- ja kliimakavade (REKK) uuendamine. Eesti REKK koondab riigi energia- ja kliimapoliitikaalased eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks.

Vastupidiselt paljudele teistele EL riikidele, ei sea Eesti REKK uusi ajakohaseid eesmärke, vaid koondab olemasolevad ning on seetõttu pelk olemasolevat olukorda konstanteeriv koonddokument.

Esimest korda pidid kõik ELi liikmesriigid esitama REKKid perioodiks 2021-2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal. Sel aastal pidid liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile REKKi (aastani 2030) uuendamise kavandi 30. juuniks. Aasta lõpuks annab Euroopa Komisjon kavanditele oma hinnangu. Järgneb teine konsultatsiooniring huvirühmadega ning 30.06.2024 peab Eesti, nagu ka teised EL liikmesriigid, esitama lõpliku REKKi Euroopa Komisjonile. Eesti REKKi kinnitab Vabariigi Valitsus.


Samal teemal

Jaga artiklit!