Möödunud on järjekordne suvi täis teateid ekstreemsetest, ennenägematu ulatuse ja raskusega ilmastikuoludest. Olgu siinkohal nimetatud mõned erilisemad: üks soojemaid aastaid Ameerikas Ühendriikides, rekordiline kuumus Kesk-Euroopas, vihmaseim suvi Ühendkuningriigis, tugevaimad vihmasajud Põhja-Indias ja Filipiinidel ning rängimad põuad Ameerikas ja Ida-Aafrikas.

Lühidalt öeldes, kliima muutumine ja äärmuslik ilm ei ole enam kauge tulevik. Varem erakordsed ja harvad ilmastikuolud on muutumas normiks. Äärmuslik ilm ei ole enam kuigi äärmuslik. Kuumalained, üleujutused, põuad ja metsatulekahjud on üha soojeneva maailma uus reaalsus.

See ei tohiks kedagi üllatada. Teadlased on aastaid hoiatanud, et planeedi soojenemise korral tuleb meil toime tulla raskemate, muutuvamate ja etteennustamatumate ilmastikuoludega.

Üha enam leiab kinnitust, et inimese põhjustatud kliimasoojenemine muudab soojenemise normaalse mõju ekstreemseks. Kuumalainete kestus ja sagedus on suurenenud. Mõnda Euroopa osa on tabanud tõsine veepuudus, mõni teine piirkond kannatab ulatuslike vihmasadude all, mis põhjustavad üleujutusi ja vähendavad viljasaaki.

Kuigi kõiki ilmastikuolusid ei saa siduda kliimamuutusega, seovad teadlased sellega teatavad ilmastikusündmused nüüdseks üha kindlamalt. Näiteks Ühendkuningriigis oli möödunud aastal erakordselt soe november, mis on kuumaarekordite tabelis teisel kohal. Teadlaste sõnul oli selle kuumarekordi tekkimise tõenäosus kliimamuutuse tõttu vähemalt 60 korda suurem, kui ilmastikusüsteemi tavapäraste kõikumiste korral.

„Isegi sellistel inimestel nagu mina on raske uskuda, et kliimamuutusega kaasnebki see, mida me kõige enam kartsime,” ütles kliimaküsimusi uuriv teadlane, kui NASA satelliidid eelmisel nädalal näitasid, et Arktika merejää on rekordiliselt õhuke. „Ausalt öeldes hakkab mul sellest rääkides hirm.”

Gröönimaa juulisula on teine äärmusliku ilma näide, mille puhul satelliidiandmed näitavad, et sulamas on ligikaudu 97% saart katvast jäälaamast. NASA teadlane tõstatas küsimuse, kas see on tõesti nii või oli siiski tegemist andmeveaga. Kahjuks olid andmed õiged.

Sellised rekordeid purustavad uudised näitavad, et kliima muutub üleilmselt kiiremini, kui enamik kliimateadlasi on prognoosinud. See toob kaasa terve hulga teisi üleilmseid probleeme, muutes niigi ebastabiilse maailma veelgi ebastabiilsemaks.

„Kuid kas ei ole liiga kulukas investeerida madala CO₂-heitega maailma?” võib mõni küsida. Tõesti, see on kulukas. Kuid kulukas on ka samal moel jätkamine. Oleks vale uskuda, et samal moel jätkamine on odav võimalus. Sugugi mitte. Vastupidi, see on väga kallis. Toon ühe näite: Maailmapank andis sellel kuul üleilmse näljahoiatuse pärast seda, kui rängad põuad Ameerikas, Venemaal ja Ukrainas kergitasid toiduainete hinnad rekordtasemele. Maailmapanga andmete kohaselt kerkisid maisi ja sorgo hinnad Mosambiigi ja Sudaani teatavatel turgudel vastavalt 113% ja 200%! Seda laadi kulud jäävad sageli tähelepanuta.

Ettevõtted on kursis äärmuslike ilmastikuolude põhjustatud rahalise kahju ulatusega. Selle suve põud Ameerikas rikkus mitmeid miljardeid dollareid väärt teravilja- ja sojasaagi. Ameerika kindlustusandjad võivad kanda sellel aastal kuni 20 miljardit dollarit kahju, mis on seni suurim kahju põllumajandussektoris. Selline olukord ei toeta kuigivõrd võitlust majanduskriisiga.

On lihtsalt uskumatu, kui suuri riske on mõni inimene valmis võtma tulevaste põlvkondade arvel. Kuigi meil on olemas andmed ja tõendid, toetavad siiski paljud huvirühmad senisel moel jätkamist või mitte midagi tegemist. Või soovitakse kliimakriis seniks unustada, kuni oleme majanduskriisi ületanud.

Ja kuigi mõni võtab praegust finantskriisi kui valusat tagasilööki rahvusvahelisele kliimakaitseliikumisele, näen mina arukaid kliimameetmeid kui uusi võimalusi, et luua Euroopas töökohti, investeerida energiatõhusasse tehnoloogiasse, soodustada innovatsiooni ja konkurentsivõimet ning vähendada energiatarbimist.

Minu arvates kliimakriisiga tegelemine suurendab, mitte ei vähenda meie majanduslikku turvatunnet ja rikkust. Kriisid on omavahel seotud ja need tuleb ületada koos.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta