Kolmapäeval, 5. juunil kell 13 avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestival, mis on pühendatud loovuse ja elurikkuse seostele. Kümnepäevase festivali avasõnad lausub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ning festivali nime selgitab oma sõnavõtus „Loovusest looduses“ Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko. 

Loodusfestival toimub Tartus juba kümnendat korda, aga Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 aastal tuleb see suurem ja vaatemängulisem ning kannab Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivali nime. 

Festivali kuraatori Margus Kasterpalu selgitusel on ürituse keskmes seekord looduse ja loovuse kokkupuutepunktide otsimine.

„Meid ümbritsev elurikkus, mis on loovuse ammendamatu allikas, on ise sündinud looduse loovusest. Nii on üks suur loomisrõõm kõikjal, kuhu ka ei vaata,“ ütles Kasterpalu. 

5. juuni avamisüritusel ülikooli botaanikaaia roosimajas (Lai 40) saab viia end kurssi festivali programmiga. Rahvusvahelist konverentsi „Väljasuremise jäljed“ tutvustab peakorraldaja professor Timo Maran ning kirjanik Valdur Mikita kõneleb oratooriumist „Emajõe sünd“ ja Emajõe mütoloogiast. Loodusvaatluste maratonist räägib selle algataja ja pikaaegne eestvedaja Veljo Runnel ning rahvusvahelist Linnujämmi kontserti tutvustab Carlotta Põdra. Avamise lõpetab duo Veljo & Carlotta muusikaline etteaste. 

Kokku toimub Loodusloovusfestivalil Tartus üle 40 ürituse, kuhu on oodatud kõik loodus- ja kultuurihuvilised. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta